# Mis on domeen? Mõisted ja näited

Domeen on **ülemaailmselt unikaalne ja eristatav nimi** interneti loogiliselt määratletud osale, näiteks veebisaidile. Domeenid on järgmises vormis: `www.example.com`.

Veebisisule juurdepääsuks veebiserverite **IP-aadresside** meelespidamine on inimestele keeruline ja aeganõudev. Seetõttu loodi kasutajasõbralik alternatiiv: domeen. See on tähtnumbriline meetod, mis lihtsustab inimestele veebisaitidele juurdepääsu.

## Mis on domeen?

Domeen on URL-i (Uniform Resource Locator) oluline osa ja näitab, kust veebiressurssi hierarhiliselt struktureeritud **domeeninimede süsteemis (DNS)** leida. Nimeserver vastutab domeeni tõlkimise eest IP-aadressiks. **IP-aadresside lahendamine** on seejärel usaldatud spetsiaalsetele veebiserveritele. See protsess toimib sarnaselt numbriteenindusega. Kasutaja kirjutab domeeni `www.example.com` brauseri otsinguribale ja seejärel saadetakse päring vastavale nimiserverile. Päringu saabumisel otsitakse andmebaasist välja `www.example.com` ja salvestatud IP-aadress edastatakse brauserile.

## Domeenistruktuuri ja domeenitüüpide näited

Täielikku domeeninime nimetatakse **täielikult kvalifitseeritud domeeninimeks (FQDN)**. FQDN määrab sihtarvuti täpse asukoha domeeninimede süsteemi hierarhilises struktuuris ning koosneb kahest osast: **hostinimest** ja **domeeninimest**. Järgmine näide on väljamõeldud meiliserveri FQDN`mailserver.example.com`.

Kui `mailserver` tähistab hostinime, siis `example.com` näitab domeeni, kus asjaomane arvuti asub. Veebisaitide haldamiseks kasutatavate serverite **hostinimede** puhul kasutatakse tavaliselt numbreid `www.example.com.`.

Pange tähele, et täielikult kvalifitseeritud domeeninimi erineb igapäevaselt kasutatavatest internetiaadressidest selle poolest, et see lõpeb punktiga. See tuleneb **domeeninimede süsteemi hierarhilisest struktuurist**, mille tõttu loetletakse domeenid alates kõrgeimast tasemest ja lõpetades juurimärgiga.

[![Image: FQDN using www.example.com. example](https://www.ionos.com/et-ee/digitalguide/fileadmin/_processed_/3/5/csm_fqdn-example_d7743a0c04.webp "FQDN using www.example.com. example")](https://www.ionos.com/et-ee/digitalguide/fileadmin/DigitalGuide/Schaubilder/fqdn-example.jpg) The Fully Qualified Domain Name consists of different types of domains. Paremalt vasakule on domeeni näidisstruktuur järgmine: juurmärge, tippdomeen (TLD), teise taseme domeen (SLD) ja kolmanda taseme domeen. Nimetatud `www.example.com.` domeeninimi (FQDN) koosneb isegi neljast osast. Põhimõtteliselt võivad domeenid sisaldada kolmanda taseme domeeni all veel täiendavaid alamdomeene.

### Juuremärgis

Domeeninimede süsteemi esimest tasandit nimetatakse juurmärgiks ehk nullmärgiks. Täieliku domeeninime (FQDN) juurmärk on **määratletud tühjana** ja tavaliselt ei ole see veebikasutajatele nähtav. Nimeserverite ja ressursikirjete kanded peavad aga olema esitatud täielike domeeninimede (FQDN) kujul, millele järgneb punkt pärast tippdomeeni – `www.example.com.`.

### tippdomeen (TLD)

Kuna juurdomeen on määratletud tühjana, kujutavad tippdomeenid endast **nime lahendamise kõrgeimat taset**. Tippdomeene haldavad võrguinfokeskused (NIC). NIC-i ülesannete hulka kuulub nimiserveri haldamine ja teise taseme domeenide eraldamine TLD all. IANA (Internet Assigned Numbers Authority), kes on interneti keskse haldusorganisatsiooni ICANN osakond, eristab kahte peamist tippdomeenide rühma: üldised TLD-d, nagu *.com* ja *.net*, ning riigispetsiifilised TLD-d (ccTLD-d), nagu *.us* või *.co.uk*. Mõningaid üldisi TLD-sid haldavad erihuvigruppidest või ettevõtetest pärit sponsorid. Sellise domeeni registreerimisega võivad kaasneda eritingimused või -nõuded. Kuna tippdomeenid on domeeni viimane osa, nimetatakse neid sageli „domeenilõppudeks”. Näitedomeeni puhul vastab lõpp *.com* tippdomeenile.

### Teise taseme domeen (SLD)

Teise taseme domeen on *vabalt valitud nimi*, mis *asub tippdomeeni all*. Näiteks on *„example“* nimeruumis *„com*“. Teise taseme domeenide eraldamine toimub alati kooskõlas kõrgemal asuva tippdomeeniga. Äriklientidele domeenide eraldamise eest vastutab tavaliselt NIC-i akrediteeritud erasektori registripidaja. Siit saab domeene osta ja registreerida.

### Kolmanda taseme domeen

Kolmanda taseme domeene nimetatakse loomulikult kolmanda taseme domeenideks. Täielikus domeeninimes (FQDN) asuvad need teise taseme domeeni ees. Kolmanda taseme domeeni lisamisega saab **määratleda alamdomeeni**, mis eraldab eri osad üksteisest. Domeeni omanikel on võimalus pakkuda teisi sihtlehti, teenuseid või servereid. Kolmanda taseme domeenide tavalised nimed on www veebiteenuste jaoks, *m* mobiilsete teenuste jaoks, *mail*, *imap* või *pop3* postiserverite jaoks, samuti erinevad riigikoodid keelekohaste teenuste jaoks. Selge näide on veebientsüklopeedia Wikipedia. Tänu kolmanda taseme domeenile saab seda veebisaiti pakkuda erinevates keeltes:

[![Image: Comparison of different third-level domains from Wikipedia](https://www.ionos.com/et-ee/digitalguide/fileadmin/_processed_/b/1/csm_different-third-level-domains_10575b710e.webp "Comparison of different third-level domains from Wikipedia")](https://www.ionos.com/et-ee/digitalguide/fileadmin/DigitalGuide/Schaubilder/different-third-level-domains.jpg) Wikipedia uses different third-level domains for the different country versions. Ingliskeelsele veebisaidile pääseb juurde, kasutades kolmanda taseme domeeni *„en* “. *Domeeni „de“* kasutamisel suunatakse teid saksa keelsele veebisaidile. Kolmanda taseme domeen pakub ettevõtetele ka võimalust näidata, et neil on filiaale erinevates kohtades ja et nad soovivad pakkuda piirkondlikult suunatud teenust või toodet eraldi veebisaidil sama teise taseme domeeni (nt ettevõtte nimi) all.

Kolmanda taseme domeene nimetatakse sageli„alamdomeenideks“. See termin ei piirdu aga ainult kolmanda taseme domeenidega.


This is a markdown version of: [https://www.ionos.com/et-ee/digitalguide/domeenid/nouanded-domeenide-kohta/mis-on-domeen/](https://www.ionos.com/et-ee/digitalguide/domeenid/nouanded-domeenide-kohta/mis-on-domeen/) for AI/LLM consumption.