# Kuidas installida VNC-server Ubuntu 22.04-le VNC-serveri paigaldamine Ubuntu 22.04-le võimaldab teil oma **Linuxi töölauale** juurde pääseda **ükskõik kust**. Olgu te siis kodus tööl, ärireisil või soovite lihtsalt töötada teises toas – VNC-serveri abil on teil alati juurdepääs oma töökeskkonnale. ## Millised on VNC-serveri eelised Ubuntu 22.04-s? VNC-serveri kasutamine Ubuntu 22.04-s pakub palju võimalusi, mis muudavad igapäevase töö palju lihtsamaks. VNC-serveri abil saate oma Ubuntu töölauale **juurde** pääseda **ükskõik millisest maailma paigast**. See tähendab, et te ei pea olema oma laua taga, et hallata oma rakendusi ja andmeid. Selline paindlikkus on äärmiselt mugav kaugtöötajatele, ärireisijatele või inimestele, kes soovivad töötada erinevatest kohtadest. Lisaks on VNC-serveri seadistamine suhteliselt lihtne, mistõttu saavad ka vähem tehnikaalased kasutajad kiiresti toimiva kaugühenduse luua. VNC-server soodustab ka meeskondadevahelist koostööd. See võimaldab mitmel liikmel **samaaegselt juurdepääsu samale töölauale**. Nii saavad meeskonnad asukohast sõltumata tõhusalt koos töötada, ühiselt projekte ellu viia ja probleeme reaalajas lahendada. IT-administraatorid ja tugiisikud saavad samuti vigu kaugjuhtimisega lahendada, ilma et nad peaksid kohapeal viibima. See säästab aega ning vähendab reisikulude ja lisakohtumistega seotud kulusid. Turvalisuse osas pakuvad paljud Ubuntu 22.04-l töötavad VNC-serverid tugevaid võimalusi. Krüpteeritud ühendused ja erinevad autentimismeetodid kaitsevad teie andmeid ja tagavad, et teie süsteemile on juurdepääs ainult volitatud isikutel. ## Need on VNC-serveri nõuded Ubuntu 22.04-s Esiteks on vaja töötavat Ubuntu 22.04 installi. Paljud VNC-serverid on selle operatsioonisüsteemiga täielikult ühilduvad ning kõik vajalikud paketid ja sõltuvused on saadaval Ubuntu ametlikes pakihaldurites. Veendu, et su süsteem on ajakohane, et vältida võimalikke probleeme installimise ajal. Üldiselt peaksid täitma järgmisi nõudeid: - **Ubuntu 22.04:** Töötav ja ajakohane Ubuntu 22.04 installatsioon. - **Võrguühendus:** stabiilne Ethernet- või WLAN-ühendus kaugjuurdepääsuks. - **Root-õigused:** VNC-serveri kasutaja vajab installimiseks ja konfigureerimiseks root-õigusi. - **Tarkvarapakett:** VNC-serveri tarkvara, näiteks TigerVNC, RealVNC või x11vnc, installimine Ubuntu hoidlatest. - **Töökeskkond:** Vajalik töökeskkond (nt GNOME, XFCE) peaks olema installitud. - **Tulemüüri konfiguratsioon:** avage port 5900 või kohandage tulemüüri reegleid, et lubada VNC-liiklust. ## Kuidas installida VNC-server Ubuntu 22.04-le VNC-serveri ja töökeskkonna valikul on palju võimalusi. Selles juhendis paigaldame XFCE-töökeskkonna uusimad paketid ning ametlikus **Ubuntu-paketihalduris** kättesaadava TigerVNC-paketi. Nii XFCE kui ka TigerVNC vajavad vähe ressursse ja töötavad kiiresti. Seetõttu püsib VNC-ühendus sujuv ja stabiilne isegi aeglasema internetiühenduse korral. ### 1. samm: Pakettide uuendamine Enne paigaldamise alustamist veenduge, et teie süsteem on ajakohane. Kõigi saadaval olevate värskenduste paigaldamiseks käivitage järgmised käsud: ```bash sudo apt update sudo apt upgrade ``` ### 2. samm: Töölaua keskkonna installimine VNC-server vajab töökeskkonna, kuna see edastab töölaua võrgu kaudu. Ubuntu 22.04-s on vaikimisi paigaldatud GNOME, kuid saad paigaldada ka teisi töökeskkondi, näiteks eriti kergekaalulise XFCE. ```bash sudo apt install xfce4 xfce4-goodies ``` Pakett `xfce4-goodies` sisaldab täiendavaid kasulikke tööriistu ja pistikprogramme XFCE-le. ### 3. samm: Loo uus kasutaja Pärast töökeskkonna installimist tuleb VNC-serveri käitamiseks luua uus kasutaja. Turvalisuse tagamiseks on soovitatav seda mitte teha **root-kasutajana**. Käesoleval juhul loome uue kasutaja nimega „john“ ja anname talle vajalikud õigused, et ta saaks VNC-serverit selle kasutajakonto all käitada. Esiteks peate looma kasutaja „john” ja määrama talle parooli. Seda saate teha järgmiste käskudega: ```bash sudo useradd -m -s /bin/bash john sudo passwd john ``` Käsk `sudo useradd -m -s /bin/bash john` loob uue kasutaja „john” ja seadistab tema kodukataloogi, määrates vaikimisi kasutatavaks käsurea `/bin/bash`. Seejärel kasuta `sudo passwd john`, et määrata sellele kasutajale parool. On äärmiselt oluline valida turvaline parool. Pärast kasutaja loomist tuleb ta lisada sudo-gruppi, et ta saaks täita administraatorikäske. Selleks kasutage järgmist käsku: ```bash sudo usermod -aG sudo john ``` See käsk võimaldab kasutajal „john“ täita käske laiendatud õigustega, mida pakub sudo. Et kontrollida, kas kasutajal „john” on õiged volitused, logi sisse kasutajana „john” ja kontrolli root-õigusi. Selleks täida järgmised käsud: ```bash su - john sudo su ``` Kui sisestate `su - john`, lülitute üle kasutajale „john“ ja `sudo su` sisestamisel saate juurõigused, eeldusel, et parool on sisestatud õigesti. Kui autentimine õnnestub, kuvatakse teade, näiteks `root@hostname`, mis kinnitab, et teil on juurõigused. ### 4. samm: VNC-serveri tarkvara installimine Selles juhendis kasutame **TigerVNC-d**, kuna see on laialt levinud ja hästi toetatud VNC-server. Paigalda TigerVNC järgmise käsuga: ```bash sudo apt install tigervnc-standalone-server tigervnc-common tigervnc-tools ``` See käsk installib VNC-serveri tarkvara ning mõned selle tööks vajalikud üldised paketid. ### 5. samm: VNC-serveri instantsi loomine Enne VNC-serveri käivitamist peate määrama parooli, mida on vaja VNC-serverile juurdepääsuks. Sisestage terminali järgmine käsk: ```bash vncserver ``` Teil palutakse sisestada ja kinnitada parool. See parool kaitseb juurdepääsu teie VNC-serverile. Võite valida ka võimaluse määrata vaatamisõigustega parool, kui soovite, et teised kasutajad saaksid ekraani vaid vaadata, kuid seda juhtida ei saaks. Kui serverit esimest korda käivitatakse, luuakse uus kuvar, tavaliselt `:1`. Väljundis kuvatakse täpne kuvari number, mida saate kasutada. Siin on üks näide: ```bash New 'X' desktop is your-machine-name:1 ``` Kirjutage ekraani number üles (antud juhul `:1`), sest seda on vaja VNC-kliendiga ühenduse loomiseks. ### 6. samm: VNC-serveri instantsi konfigureerimine Loo VNC-serveri jaoks konfiguratsioonifail, et tagada XFCE laadimine VNC-serveri käivitamisel. Fail `~/.vnc/xstartup` võib sisaldada näiteks järgmist sisu: ```bash #!/bin/sh # Start up the standard system desktop unset SESSION_MANAGER unset DBUS_SESSION_BUS_ADDRESS /usr/bin/startxfce4 [ -x /etc/vnc/xstartup ] && exec /etc/vnc/xstartup [ -r $HOME/.Xresources ] && xrdb $HOME/.Xresources x-window-manager & ``` Fail muutub käivitatavaks, kui kasutad järgmist käsku: ```bash chmod +x ~/.vnc/xstartup ``` ### 7. samm: Käivita VNC-server süsteemiteenusena Kui seadistad VNC-serveri Systemd-teenusena, saad seda käivitada, peatada ja taaskäivitada nagu iga teist teenustki. Samuti saad Systemd-käskude abil seadistada VNC-serveri automaatse käivitumise süsteemi käivitumisel. Esiteks loo oma valitud tekstiredaktoris uus fail: ```bash nano /etc/systemd/system/vncserver@.service ``` Lisa faili järgmine sisu: ```bash [Unit] Description=Start TigerVNC server at startup After=syslog.target network.target [Service] Type=forking User= PAMName=login PIDFile=/home//.vnc/%H:%i.pid ExecStart=/usr/bin/vncserver %i ExecStop=/usr/bin/vncserver -kill %i [Install] WantedBy=multi-user.target ``` Asenda `` oma tegeliku kasutajanimega. Laadi uus teenusefail ja aktiveeri teenus: ```bash sudo systemctl daemon-reload sudo systemctl enable vncserver@1.service sudo systemctl start vncserver@:1 ``` Käsk `sudo systemctl enable vncserver@1.service` aktiveerib ekraani `:1` jaoks VNC-serveri teenuse, nii et see käivitub automaatselt järgmisel süsteemi käivitamisel. Selleks kasutatakse systemd-teenuse faili `vncserver@.service`, milles `%i` asendatakse `1`. See võimaldab konfigureerida VNC-serverit ekraani `:1` jaoks ning tagada, et see käivitub iga kord, kui süsteem käivitub. Käsk loob vajalikud otseteed, et lisada teenus õigesse käivitamisprotsessi. ### 8. samm: Tulemüüri seadistamine Kui olete oma Ubuntu-serveris aktiveerinud tulemüüri, peate VNC-pordi avama, et võimaldada kaugühendusi. Vaikimisi kasutab VNC-server porti 5900, millele järgneb ekraani number. Seega on ekraani `:1` puhul port 5901. Ava port `ufw`: ```bash sudo ufw allow 5901/tcp ``` Kontrollige tulemüüri reegleid, et veenduda, et port on avatud: ```bash sudo ufw status ``` Siin on näide võimalikust väljundist: ```bash Status: active To Action From -- ------ ---- 22/tcp ALLOW Anywhere 80/tcp ALLOW Anywhere 443/tcp ALLOW Anywhere 5901/tcp ALLOW Anywhere 22/tcp (v6) ALLOW Anywhere (v6) 80/tcp (v6) ALLOW Anywhere (v6) 443/tcp (v6) ALLOW Anywhere (v6) 5901/tcp (v6) ALLOW Anywhere (v6) ``` ### 9. samm: Ühenda VNC-serveriga VNC-serveriga ühenduse loomiseks peab teie kohalikul arvutil olema VNC-klient. Populaarsed VNC-kliendid on **RealVNC, TigerVNC Viewer ja TightVNC Viewer**. VNC-ühenduse turvalisuse parandamiseks peaksite kaaluma krüpteeritud ühenduse kasutamist SSH kaudu. See kaitseb teie VNC-kliendi ja serveri vahelist andmevahetust. Looge SSH-ühendus oma serveriga ja suunake VNC-port edasi: ```bash ssh -L 59000:localhost:5901 -C -N -l @ ``` - `ssh`: Käsk turvalise ühenduse loomiseks kaugserveriga SSH-protokolli kaudu, mis edastab andmeid krüpteeritud kujul. - `-L 59000:localhost:5901`: Võimaldab kohaliku pordi edastamist. Teie kohaliku arvuti pordist 59000 tulev liiklus edastatakse SSH-tunneli kaudu kaugserveri pordile 5901. `localhost` viitab kaugserverile, kus töötab VNC-server. - `C`: Aktiveerib andmeliikluse pakkimise. See võib parandada edastuskiirust ja vähendada ribalaiuse kasutust, eriti aeglaste ühenduste puhul. - `N`: Takistab käskude täitmist kaugserveris. See režiim on kasulik, kui soovite ainult tunnelit seadistada, ilma et käivitaksite kaugserveris shelli. - `-l `: Määrab kasutajanime, millega sisse logite kaugserverisse. - ``: Selle kaugserveri IP-aadress või hostinimi, millega soovite SSH kaudu ühendust luua. Note Asenda `` oma kasutajanimega ja `` oma serveri IP-aadressiga. Ühenda end kohaliku pordiga 5901, mille suunasid edasi SSH-tunneli kaudu, sisestades oma VNC-vaatajasse `localhost:5901`. See meetod tagab, et teie VNC-ühendus luuakse krüpteeritud SSH-ühenduse kaudu ja on seetõttu turvalisem. ### 10. samm: VNC-serveri haldamine VNC-serveri peatamiseks või taaskäivitamiseks kasuta järgmisi käske: **VNC-serveri peatamine:** ```bash vncserver -kill :1 ``` **VNC-serveri taaskäivitamine:** ```bash vncserver :1 ``` **VNC-serveri sulgemine (süsteemi systemd abil):** ```bash sudo systemctl stop vncserver@:1 ``` **Vaata staatust:** ```bash sudo systemctl status vncserver@1 ``` Üks võimalik väljund võiks olla: ```bash vncserver@1.service - Start TigerVNC server at startup Loaded: loaded (/etc/systemd/system/vncserver@.service; enabled; vendor preset: enabled) Active: active (running) since Mon 2024-07-29 16:57:26 UTC; 20s ago Process: 97088 ExecStartPre=/usr/bin/vncserver -kill :1 > /dev/null 2>&1 (code=exited, status=2) Process: 97092 ExecStart=/usr/bin/vncserver -depth 24 -geometry 1280x800 -localhost :1 (code=exited, status=0/SUCCESS) Main PID: 97103 (Xtigervnc) Tasks: 77 (limit: 4665) Memory: 146.7M CPU: 4.459s CGroup: /system.slice/system-vncserver.slice/vncserver@1.service . . . ``` ### 11. samm: Veaotsing Kui tekib probleeme, kontrollige järgmist: - **Logifailid:** VNC-serveri logifailid asuvad kataloogis `~/.vnc`. Kontrollige neid faile veateadete suhtes, mis võivad viidata võimalikele probleemidele. - **Võrguühendus:** Veenduge, et võrgu piirangud või tulemüürid ei blokeeri juurdepääsu VNC-portile. - **Konfiguratsioonifailid:** Veenduge, et failis `~/.vnc/xstartup` ei ole töölaua keskkonna konfiguratsioonis vigu. Nüüd on teil võimalus hallata mugavalt nii faile ja programme kui ka süsteemi seadeid VNC-serveri kaudu. Kui eelistate kasutada Windowsit, soovitame lugeda meie juhendit[„VNC-serveri installimine Windowsis](https://www.ionos.com/et-ee/digitalguide/server/seadistused/vnc-server-windowsis/)”. This is a markdown version of: [https://www.ionos.com/et-ee/digitalguide/server/seadistused/vnc-server-ubuntu-2204/](https://www.ionos.com/et-ee/digitalguide/server/seadistused/vnc-server-ubuntu-2204/) for AI/LLM consumption.