Domeen on üle­maa­ilm­selt unikaalne ja eristatav nimi interneti loo­gi­li­selt mää­rat­le­tud osale, näiteks vee­bi­sai­dile. Domeenid on järgmises vormis: www.example.com.

Vee­bi­si­sule juur­de­pääs­uks vee­bi­ser­ve­rite IP-aad­res­side mee­les­pi­da­mine on ini­mes­tele keeruline ja ae­ga­nõu­dev. Seetõttu loodi ka­su­ta­ja­sõb­ra­lik al­ter­na­tiiv: domeen. See on täht­numb­ri­line meetod, mis liht­sus­tab ini­mes­tele vee­bi­sai­ti­dele juur­de­pääsu.

Mis on domeen?

Domeen on URL-i (Uniform Resource Locator) oluline osa ja näitab, kust vee­bi­res­surssi hie­rar­hi­li­selt struk­tu­ree­ri­tud do­mee­nini­mede süsteemis (DNS) leida. Ni­me­ser­ver vastutab domeeni tõlkimise eest IP-aad­res­siks. IP-aad­res­side la­hen­da­mine on seejärel usaldatud spet­siaal­se­tele vee­bi­ser­ve­ri­tele. See protsess toimib sarnaselt numb­ri­tee­nin­du­sega. Kasutaja kirjutab domeeni www.example.com brauseri ot­sin­gu­ri­bale ja seejärel saa­de­takse päring vastavale ni­miser­ve­rile. Päringu saa­bu­misel otsitakse and­me­baasist välja www.example.com ja sal­ves­ta­tud IP-aadress edas­ta­takse brau­se­rile.

Do­mee­ni­struk­tuuri ja do­mee­ni­tüü­pide näited

Täielikku do­mee­ninime ni­me­ta­takse täie­li­kult kva­li­fit­see­ri­tud do­mee­nini­meks (FQDN). FQDN määrab siht­ar­vuti täpse asukoha do­mee­nini­mede süsteemi hie­rar­hi­li­ses struk­tuu­ris ning koosneb kahest osast: hos­tini­mest ja do­mee­nini­mest. Järgmine näide on väl­ja­mõel­dud mei­li­ser­veri FQDNmailserver.example.com.

Kui mailserver tähistab hostinime, siis example.com näitab domeeni, kus asjaomane arvuti asub. Vee­bi­sai­tide hal­da­miseks ka­su­ta­ta­vate serverite hos­tini­mede puhul ka­su­ta­takse ta­va­li­selt numbreid www.example.com..

Pange tähele, et täie­li­kult kva­li­fit­see­ri­tud do­mee­ni­nimi erineb iga­päe­va­selt ka­su­ta­ta­va­test in­ter­ne­tiaad­res­si­dest selle poolest, et see lõpeb punktiga. See tuleneb do­mee­nini­mede süsteemi hie­rar­hi­li­sest struk­tuu­rist, mille tõttu loet­le­takse domeenid alates kõr­gei­mast tasemest ja lõpetades juu­ri­mär­giga.

Image: FQDN using www.example.com. example
The Fully Qualified Domain Name consists of different types of domains.

Paremalt vasakule on domeeni näi­dis­st­ruk­tuur järgmine: juurmärge, tipp­do­meen (TLD), teise taseme domeen (SLD) ja kolmanda taseme domeen. Nimetatud www.example.com. do­mee­ni­nimi (FQDN) koosneb isegi neljast osast. Põ­hi­mõt­te­li­selt võivad domeenid sisaldada kolmanda taseme domeeni all veel täien­da­vaid alam­do­meene.

Juu­re­mär­gis

Do­mee­nini­mede süsteemi esimest tasandit ni­me­ta­takse juur­mär­giks ehk null­mär­giks. Täieliku do­mee­ninime (FQDN) juurmärk on mää­rat­le­tud tühjana ja ta­va­li­selt ei ole see vee­bi­ka­su­ta­ja­tele nähtav. Ni­me­ser­ve­rite ja res­sur­si­kir­jete kanded peavad aga olema esitatud täielike do­mee­nini­mede (FQDN) kujul, millele järgneb punkt pärast tipp­do­meeni – www.example.com..

tipp­do­meen (TLD)

Kuna juur­do­meen on mää­rat­le­tud tühjana, kujutavad tipp­do­mee­nid endast nime la­hen­da­mise kõrgeimat taset. Tipp­do­meene haldavad võr­gu­in­fo­kes­ku­sed (NIC). NIC-i üles­an­nete hulka kuulub ni­miser­veri haldamine ja teise taseme domeenide eral­da­mine TLD all. IANA (Internet Assigned Numbers Authority), kes on interneti keskse hal­dus­or­ga­ni­sat­siooni ICANN osakond, eristab kahte peamist tipp­do­mee­nide rühma: üldised TLD-d, nagu .com ja .net, ning rii­gis­pet­sii­fi­li­sed TLD-d (ccTLD-d), nagu .us või .co.uk. Mõningaid üldisi TLD-sid haldavad eri­hu­vi­grup­pi­dest või et­te­võ­te­test pärit sponsorid. Sellise domeeni re­gist­ree­ri­mi­sega võivad kaasneda eri­tin­gi­mu­sed või -nõuded. Kuna tipp­do­mee­nid on domeeni viimane osa, ni­me­ta­takse neid sageli „do­mee­ni­lõppu­deks”. Näi­te­do­meeni puhul vastab lõpp .com tipp­do­mee­nile.

Teise taseme domeen (SLD)

Teise taseme domeen on vabalt valitud nimi, mis asub tipp­do­meeni all. Näiteks on „example“ ni­me­ruumis „com“. Teise taseme domeenide eral­da­mine toimub alati kooskõlas kõrgemal asuva tipp­do­mee­niga. Ärik­lien­ti­dele domeenide eral­da­mise eest vastutab ta­va­li­selt NIC-i akre­di­tee­ri­tud era­sek­tori re­gist­ri­pi­daja. Siit saab domeene osta ja re­gist­ree­rida.

Kolmanda taseme domeen

Kolmanda taseme domeene ni­me­ta­takse loo­mu­li­kult kolmanda taseme do­mee­ni­deks. Täielikus do­mee­nini­mes (FQDN) asuvad need teise taseme domeeni ees. Kolmanda taseme domeeni li­sa­mi­sega saab mää­rat­leda alam­do­meeni, mis eraldab eri osad üks­tei­sest. Domeeni omanikel on võimalus pakkuda teisi sihtlehti, teenuseid või servereid. Kolmanda taseme domeenide tavalised nimed on www vee­bi­tee­nuste jaoks, m mo­biil­sete teenuste jaoks, mail, imap või pop3 pos­ti­ser­ve­rite jaoks, samuti erinevad rii­gi­koo­did kee­le­ko­haste teenuste jaoks. Selge näide on veebient­sük­lo­pee­dia Wikipedia. Tänu kolmanda taseme domeenile saab seda vee­bi­saiti pakkuda eri­ne­va­tes keeltes:

Image: Comparison of different third-level domains from Wikipedia
Wikipedia uses different third-level domains for the different country versions.

Ing­lis­keel­sele vee­bi­sai­dile pääseb juurde, kasutades kolmanda taseme domeeni „en “. Domeeni „de“ ka­su­ta­misel suu­na­takse teid saksa keelsele vee­bi­sai­dile. Kolmanda taseme domeen pakub et­te­võ­te­tele ka võimalust näidata, et neil on filiaale eri­ne­va­tes kohtades ja et nad soovivad pakkuda piir­kond­li­kult suunatud teenust või toodet eraldi vee­bi­sai­dil sama teise taseme domeeni (nt ettevõtte nimi) all.

Kolmanda taseme domeene ni­me­ta­takse sageli„alam­do­mee­ni­deks“. See termin ei piirdu aga ainult kolmanda taseme do­mee­ni­dega.

Go to Main Menu