Pettus (phishing) on üks iga­päe­vas­test ohtudest, millega kasutajad in­ter­ne­tis surfates kokku puutuvad. Petturid kasutavad ära e-kirjade suht­le­mise po­pu­laar­sust ja ku­ri­tar­vi­ta­vad seda suht­lus­va­hen­dit, täites postkaste võltsitud sõ­nu­mi­tega. Need si­sal­da­vad kaht­laseid linke (võltsitud vee­bi­sai­ti­dele) ja vastuse saaja aadresse, mida ka­su­ta­takse pa­haa­i­ma­ma­tute ka­su­ta­jate andmete han­ki­miseks. Me näitame, kuidas pet­tus­meile ära tunda, et saaksid end andmete varguse eest kaitsta.

Kuidas kasutavad petturid pet­tus­meile enda kasuks ära?

Pettuste peamine eesmärk on lihtne. Kü­ber­kur­ja­te­gi­jad saadavad välja e-kirju, milles nad esitlevad end pankade, mak­se­tee­nuste, vee­bi­tu­rude või e-kau­ban­duse tee­nu­se­pak­ku­ja­tena. Nendes e-kirjades kut­su­takse pa­haa­i­ma­ma­tuid ka­su­ta­jaid täitma vorme või klõpsama linke näiliselt amet­li­kele vee­bi­sai­ti­dele, lootes, et nad avaldavad tundlikke andmeid, kui neil palutakse sisse logida. Phishing-rünnakute eesmärk on saada kätte ka­su­ta­ja­ni­me­sid, paroole, PIN-koode ja TAN-koode, et petturid saaksid teha tehinguid või tellida kaupu kasutaja nimel. Paljud phishing-mei­li­rün­na­kute ohvrid märkavad es­ma­kord­selt, et nende pan­ga­kon­tod või mak­se­tee­nuste kontod on häkitud, alles siis, kui nad vaatavad oma kon­to­väl­ja­võ­tet ja näevad, et on ostetud eba­ta­va­lisi kaupu või ülekantud raha.

Parimad nä­pu­näi­ted pet­tus­mei­lide ära­tund­miseks

Pet­tus­mei­lide eest kaits­miseks piisab mõnikord vaid sellest, et olla et­te­vaat­lik, mida avad. Pet­tus­meile on ta­va­li­selt võimalik ära tunda selle järgi, et need on pärit tund­ma­tu­telt saat­ja­telt ja on ad­res­see­ri­tud isi­ku­pä­ra­tult. Samuti si­sal­da­vad need õi­ge­kir­ja­vead, kahtlased lingid või vee­bi­vor­mid. Siin on peamised nä­pu­näi­ted, kuidas pet­tus­meile ära tunda ja end rünnakute eest tõhusalt kaitsta:

Nõuanne 1: Kont­rol­lige saatja nime ja aadressi

Kui saate ametliku e-kirja, mis väi­de­ta­valt pärineb teie pangalt või vee­bi­tee­nuse pakkujalt, peaksite esmalt vaatama saatjat. Küsige endalt, kes teile selle e-kirja saatis? Kas teil on saatjaga mingi äriline side? Kas te olete talle oma e-posti aadressi üldse andnud? Vaadake e-posti aadressi täie­li­kult läbi ja võrrelge seda teiste e-kirjadega, mida olete temalt varem saanud. Kui leiate mingeid vas­tu­rää­ki­vusi, olge et­te­vaat­lik.

Nõuanne 2: Kontrolli tervitust

See, kuidas teid e-kirjas pöör­du­takse, on üks viis pet­tu­se­kir­jade ära­tund­miseks ning võib näidata, kas kiri on õige või mitte. Tee­nu­se­pak­ku­jad, kes oma klien­ti­dele kir­ju­ta­vad, pöörduvad nende poole ta­va­li­selt nimepidi. Petturid ei tea alati e-kirja saaja nime, seega kui kiri algab sõnadega „Austatud härra või proua“ või mõne muu tüüpilise ter­vi­tu­sega, peaksite mõtlema, miks teie pank või väidetav vee­bi­part­ner teie nime ei tea.

Nõuanne 3: Kontrolli õigekirja ja gram­ma­ti­kat

Kui sõnum sisaldab palju gram­ma­tilisi ja õi­ge­kir­ja­vead, on see selge märk sellest, et seda ei kir­ju­ta­nud panga töötaja. Sellised vead ning aru­saa­ma­tud lõigud on peamine tun­nus­märk pet­tus­li­kest e-kirjadest, mis on kir­ju­ta­tud mõnes teises keeles ja seejärel au­to­maat­selt tõlgitud.

Nõuanne 4: Kontrolli, kas seal on või­ma­likke pet­tus­likke linke

See ei pruugi olla halb märk, kui e-kiri sisaldab linki. Kuid enne lingile klõp­sa­mist peaksite veenduma, et see viib usal­dus­väär­sele vee­bi­sai­dile. Viige hiir lingi kohale ja vaadake, milline vee­biaad­ress ilmub brau­se­riakna vasakusse alumisse nurka. Kas see aadress vastab tee­nu­se­pak­kuja URL-ile? Kas seal on tur­va­ele­mente, nagu HTTPS, mis tähistab turvalist and­meedas­tust? Kui teil on kahtlusi, olge et­te­vaat­lik ja ärge avage vee­bi­saiti.

Nõuanne 5: Ära edasta andmeid e-posti teel

Ükski tõsine tee­nu­se­pak­kuja ei palu oma klien­ti­del sisestada oma andmeid e-posti teel. Vastav HTML-vorm, kus palutakse sisestada ka­su­ta­ja­tun­nu­sed ja paroolid, on selge märk pet­tu­se­kir­jast. Samuti ei küsita PIN-koode ega TAN-koode kunagi telefoni teel ega e-posti kaudu. Sisestage selliseid andmeid ainult tee­nu­se­pak­kuja ametlikul vee­bi­lehel, mille au­tent­sust saab kont­rol­lida tur­va­ser­ti­fi­kaa­tide abil.

Nõuanne 6: Ole et­te­vaat­lik manustega

Kui oo­ta­ma­tu­tes sõnumites on manuseid, on kindlasti põhjust muretseda. Järgi põ­hi­reeg­lit: kui sa saatjat ei tunne, ära lae manust alla. See võib sisaldada pahavara, näiteks viirusi või troo­ja­lasi, mis võivad tungida sinu arvutisse ja lugeda tundlikke andmeid. Kui see juhtub, ei ole sinu arvutis enam turvaline teha vee­bi­poo­di­des oste ega sooritada pan­ga­te­hin­guid.

Nõuanne 7: Ära tunne end sur­ves­ta­tuna

Kui e-kiri nõuab teilt kiiret te­gut­se­mist, peaksite olema et­te­vaat­lik. Petturid kasutavad sageli kõiki või­ma­likke vahendeid, et avaldada in­ter­ne­ti­ka­su­ta­ja­tele survet ja sundida neid tegema kii­rus­ta­vaid otsuseid. Ükski usal­dus­väärne tee­nu­se­pak­kuja ei ähvarda e-kirja teel teie kre­diit­kaarti blo­kee­rida ega võlgade sis­se­nõud­jaid kohale saata. Samuti ei nõua nad teilt parooli si­ses­ta­mist ega manuse al­la­laa­di­mist. Kui teil tekib kahtlusi, võtke ühendust tee­nu­se­pak­kuja klien­di­toega.

Kuidas võidelda pet­tus­mei­lide vastu

Kui olete avastanud pet­tus­meili, peaksite selle enne kus­tu­ta­mist paigutama rämps­posti kausta ja blo­kee­rima saatja. Nii saate kind­lus­tada, et sellelt aad­res­silt enam kirju ei saabu. Kui soovite pi­ka­aja­li­selt vähendada rämps­posti hulka, võite võtta ühendust tee­nu­se­pak­ku­jaga, kes väi­de­ta­valt pet­tus­meili saatis. Paljude tee­nu­se­pak­ku­ja­tega saab hõlpsasti ühendust võtta spet­siaal­sete e-posti vormide kaudu, mille abil saate pet­tus­kat­seid teatada.

Go to Main Menu