Linux ja Windows võist­le­vad vee­bi­ma­ju­tus­tu­rul do­mi­nee­ri­mise nimel – kusjuures Linux, kui kogenud ser­ve­ri­ve­te­ran, on hetkel esikohal. Valik nende kahe süsteemi vahel sõltub aga ta­va­li­selt konk­reet­sest ka­su­tusots­tar­best. Selgitame nende vahelisi olu­li­se­maid erinevusi.

Linuxi ja Windowsi võrdlus vee­bi­ma­ju­tuse ope­rat­sioo­ni­süs­teemi­dena

Vee­bi­ma­ju­tuse vald­kon­nas peetakse Linuxit sageli parimaks vee­bi­ser­ve­rite ope­rat­sioo­ni­süs­tee­miks. Alates 1992. aastast va­ba­va­rana kät­te­saa­dav süsteem on tänu oma mo­du­laarse üles­ehi­tu­sele võimalik sobivate teadmiste ole­masolul kohandada. Kulud tekivad vaid juhul, kui kasutate Linuxi dist­ri­but­sioone koos tasulise tu­gi­pa­ke­tiga. Tänu oma usal­dus­väär­su­sele, sta­biil­su­sele ja tõ­hu­su­sele on Linux end tõestanud isegi kõige nõud­li­ku­ma­tes veebi- ja mei­li­ser­ve­rite kesk­kon­da­des.

Kui kavatsete kasutada PHP-d, Perli, Pythoni, Rubyt või MySQL-i, on Linux suu­re­pä­rane valik. Kui otsite valmis vee­bi­la­hen­dusi, nagu blogid, si­su­hal­dus­süs­tee­mid või arut­lus­foo­ru­mid, on Linuxi vee­bi­ma­ju­tuse vald­kon­nas saadaval mit­me­su­gu­sed avatud läh­te­koo­diga ra­ken­dused, samas kui Windowsi vee­bi­ma­ju­tuse tarkvara eest tuleb sageli maksta.

Alates 1993. aastast pakub Microsoft ka serveri ope­rat­sioo­ni­süs­teemi Windows Server. Tegemist on tasulise tark­va­raga, kuid see hõlmab toetust ja värs­ken­dusi kind­laks­mää­ra­tud aja­va­he­miku jooksul. Windows-põhise vee­bi­ma­ju­tuse tra­dit­sioo­ni­line suur eelis Linuxi ees oli võimsa ASP.NET-raa­mis­tiku tugi. Nüüd on ASP.NET-i uusim versioon aga ühilduv ka Linuxiga.

Siiski on sellised ra­ken­dused nagu Sha­re­Point või Exchange endiselt saadaval ainult Windowsis, mis liht­sus­tab oluliselt suhtlust ja pro­jek­ti­põ­hist koostööd. Kuigi Linuxi jaoks on olemas avatud läh­te­koo­diga al­ter­na­tiivid, ka­su­ta­takse neid et­te­võt­te­kesk­kon­nas harvem. Järgmises tabelis on esitatud lühike võrdlus mõlema ope­rat­sioo­ni­süs­teemi peamiste omaduste kohta vee­bi­ma­ju­tuse sei­su­ko­hast:

Windows-põhine vee­bi­ma­ju­tus Linuxi vee­bi­ma­ju­tus
Tarkvara tüüp Oman­di­tark­vara Avatud lähtekood
Vee­bi­ser­ver Microsoft IIS Apache, Nginx
Skrip­ti­kee­led VBScript, ASP.NET Perl, PHP, Python, Ruby
And­me­baasid MSSQL, Microsoft Access MySQL, MariaDB
Hal­dus­tark­vara Plesk cPanel, Plesk, Confixx
Muud Exchange, .NET-ra­ken­dused, Sha­re­Point WordPress, Joomla jne.

Linuxi kui vee­bi­ser­veri ope­rat­sioo­ni­süs­teemi plussid ja miinused

Erinevalt Win­dow­sist põhineb Linux lihtsuse põ­hi­mõt­tel. Iga kom­po­nenti – isegi seadmeid ja protsesse – kä­sit­le­takse failina, mis võimaldab süsteemi tuuma igal ajal muuta. Süsteemi kon­fi­gu­ree­ri­mist ja haldamist toetavad arvukad kerged töö­riis­tad, peamiselt käsurea kaudu, kuigi vajaduse korral on enamiku ra­ken­duste jaoks saadaval ka graa­fi­li­sed ka­su­ta­ja­lii­de­sed. Kuigi Linux pakub suuremat paind­lik­kust, nõuab see ka ka­su­ta­jalt suuremat vastutust, mis võib olla keeruline neile, kellel puudub eelnev kogemus.

Allpool olevas tabelis on esitatud Linuxi dist­ri­but­sioo­nide tugevad küljed ja piirangud serveri ope­rat­sioo­ni­süs­tee­mina:

Eelised Puudused
Ka­su­ta­mine on tasuta Ko­ge­ne­ma­tu­tele ka­su­ta­ja­tele keeruline kasutada
Süs­tee­miad­mi­nist­raa­to­rid saavad kasu ula­tus­li­kust süs­tee­mi­hal­duse va­ba­du­sest Mõned pro­fes­sio­naal­sed tarkvarad ei ole Linuxiga ühilduvad
Toetab koostööd, ilma et ta­va­ka­su­ta­jad saaksid süsteemi tuuma muuta Mõningaid kolmanda osapoole rakendusi saavad ins­tal­lida ainult ad­mi­nist­raa­to­rid
Kü­ber­kur­ja­te­gi­jad ei võta seda harva siht­mär­giks Paljud riist- ja tark­va­raa­ren­da­jad ei pea Linuxiga ühil­du­vaid versioone priori­teet­seks
Turvaauke on vähe ja need pa­ran­da­takse ta­va­li­selt kiiresti Uuendusi hal­la­takse ta­va­li­selt käsurea kaudu
Madalad riist­va­ra­nõu­ded Kõik ver­sioo­nid ei saa pi­ka­aja­list tuge
Sis­se­ehi­ta­tud kaug­juh­ti­mise funkt­sio­naal­sus

Windowsi kui vee­bi­ser­veri ope­rat­sioo­ni­süs­teemi plussid ja miinused

Asjaolu, et Linuxil on Win­dow­sist erinevalt väga keeruline struktuur, tuleneb peamiselt sellest, et Microsoft on põ­hi­mõt­te­li­selt alati püüdnud luua lihtsat ope­rat­sioo­ni­süs­teemi. Kõik prog­ram­mid on kät­te­saa­da­vad in­tui­tiiv­sete graa­fi­liste ka­su­ta­ja­lii­deste vormis. See tähendab, et haldamine käsurea kaudu ei ole vajalik, kuigi teh­ni­li­selt on see siiski võimalik. Üldiselt on ka­su­ta­ja­tel täielik kontroll kõigi riist­va­ra­res­surs­side üle, nad saavad süs­tee­milt re­gu­laar­selt ta­ga­si­si­det ning saavad ka ise tarkvara ins­tal­lida. Siiski peitub selles teatud vea võimalus, näiteks kui muu­de­takse süsteemi seadeid või kui alla laa­di­takse ja ins­tal­li­takse po­tent­siaal­selt ohtlikke rakendusi.

Järgmises tabelis on toodud Windows Serveri peamised eelised ja puudused:

Eelised Puudused
Ka­su­ta­ja­sõb­ra­lik, in­tui­tiivne ka­su­ta­mine graa­fi­liste liideste kaudu Kõrged lit­sent­si­ku­lud, mis suu­re­ne­vad iga kasutaja li­san­du­misel
Uue riistvara draiverid on kiiresti kät­te­saa­da­vad Sagedased tur­va­au­gud
Toetab laia valikut kol­man­date osapoolte rakendusi Võt­me­tark­vara
Lihtsad ja va­li­ku­li­selt au­to­ma­ti­see­ri­tud süsteemi värs­ken­dused Res­sur­si­ma­hu­kas (eriti ko­hus­tus­liku graa­fi­lise ka­su­ta­ja­lii­d­ese tõttu)
Teh­ni­li­sed prob­lee­mid on võimalik lahendada süsteemi taas­ta­mise abil Suur kasutaja vigade tõenäosus
Tagatud pi­ka­aja­line tugi Ei sobi hästi mitme ka­su­ta­jaga süs­tee­miks
Eksklu­siivne juur­de­pääs po­pu­laar­se­tele Mic­ro­softi ra­ken­dus­tele, nagu Sha­re­Point ja Exchange Kinnise süsteemi funkt­sio­naal­sus ei ole täie­li­kult lä­bi­pais­tev

Linux vs Windows – otsene võrdlus

Eelmistes lõikudes on näidatud väikeseid, kuid mär­ki­mis­väär­seid erinevusi, mida Windows ja Linux ser­ve­ri­süs­teemi­dena ilmutavad. Lisaks teh­ni­lis­tele ja hal­dus­li­kele kri­tee­riumi­dele tuleks mainida ka seda, et isiklik kogemus mängib sageli ot­sus­ta­vat rolli selles, kas kasutaja saab ope­rat­sioo­ni­süs­tee­miga hästi läbi või mitte. Loo­mu­li­kult sõltub see ka kasutaja nõud­mis­test tarkvara suhtes ja sellest, miks ta seda üldse kasutab. Kuigi kogenud süs­tee­miad­mi­nist­raa­to­rid võivad hinnata Linuxi pakutavat vabadust, ei ole see sageli oluline liht­sa­mate vee­bi­sai­tide haldajate jaoks, kes otsivad endale sobivat ope­rat­sioo­ni­süs­teemi. Teisalt ei pea käsurea fännid Windowsi haldamist graa­fi­lise ka­su­ta­ja­lii­d­ese kaudu tingimata täiesti üle­liig­seks ning ressursse rais­ka­vaks ja pa­ha­va­rale rün­na­ku­punk­tiks.

Lõ­pe­tu­seks toome siinkohal veel kord välja olu­li­si­mad kri­tee­riu­mid Windowsi ja Linuxi hin­da­miseks ja võrd­le­miseks:

Windows Linux
Kulu Lit­sent­si­tasu kasutaja kohta Lit­sent­si­vaba; tu­gi­tee­nuste kulud sõltuvad dist­ri­but­sioo­nist
Tavaline töö Graa­fi­line ka­su­ta­ja­lii­des Käsurea
Kaug­juur­de­pääs Ter­mi­na­li­ser­ver/klient peab olema ins­tal­li­tud ja kon­fi­gu­ree­ri­tud Sis­se­ehi­ta­tud lahendus (terminal ja shell)
Tarkvara ja funkt­sioo­nid Toetab levinud programme; Mic­ro­softi ra­ken­dused on saadaval Kõikidel prog­rammi­del ei ole Linuxi versioone; lai valik eel­ins­tal­li­tud rakendusi
Riistvara tugi Uus riistvara on ta­va­li­selt mõeldud Win­dow­sile Riist­va­rad­rai­ve­rid Linuxi dist­ri­but­sioo­ni­dele on sageli saadaval hiljem
Tur­va­li­sus Suur ka­su­ta­jate vigade võimalus; in­teg­ree­ri­tud liides võib kujutada endast tur­va­riski Tavalised kasutajad ei saa muuta süsteemi põ­hi­sät­teid; tea­daole­vad tur­va­au­gud pa­ran­da­takse kiiresti
Tugi Kõikidele ver­sioo­ni­dele on saadaval pi­ka­aja­line tugi Tugi sõltub dist­ri­but­sioo­nist ja ver­sioo­nist
Do­ku­men­tat­sioon Süsteem ja ra­ken­dused on hästi do­ku­men­tee­ri­tud; API-kom­po­nen­did ja and­me­vor­min­gud on vähem do­ku­men­tee­ri­tud Süsteemi, API-de, raa­ma­tu­ko­gude ja ra­ken­duste täielik lähtekood on kät­te­saa­dav; MAN- ja Info-lehed

Millise lahenduse kasuks otsustada? Linux või Windows?

Ser­ve­ri­moo­du­lite kon­fi­gu­ree­ri­misel on ope­rat­sioo­ni­süs­teemi valik vältimatu – kuid paljud kasutajad teevad selle otsuse valede eelduste põhjal. Näiteks arvatakse sageli, et ser­ve­ri­süs­teem peab vastama nende per­so­naal­ar­vu­tis ka­su­ta­ta­vale plat­vor­mile. Te­ge­li­kult ei ole teie enda seadme ope­rat­sioo­ni­süs­tee­mil mingit tähtsust, kuna ad­mi­nist­raa­to­rid saavad serverit hallata kaug­juh­ti­mise teel selliste hal­dus­töö­riis­tade abil nagu Plesk, mis on ühilduvad nii Linuxi kui ka Win­dow­siga.

Kui ot­sus­ta­vaks teguriks on hind, võib tunduda, et avatud läh­te­koo­diga tarkvara Linux on alati soodsam ser­ve­ri­la­hen­dus. Praktikas ei ole see aga suurte vee­bi­ra­ken­duste puhul nii oluline: sõltuvalt dist­ri­but­sioo­nist võivad tekkida kulud ta­va­li­selt kallile teh­ni­li­sele toele või vajalike eri­tead­mis­tega spet­sia­lis­ti­dele.

Windowsi üheks puuduseks on aga selle keeruline lit­sent­si­mu­del. Arutelus Linuxi ja Windowsi serverite vahel ei ole lõpp­kok­ku­võt­tes selget võitjat, kuna mõlemad ope­rat­sioo­ni­süs­tee­mid toetavad erinevat tüüpi vee­bi­pro­jekte. Kuigi Windows pakub täius­ta­tud funkt­sioone suht­luseks ja töövoo kor­ral­da­miseks, on Linuxil selged eelised selliste vee­bi­ra­ken­duste käi­ta­misel nagu sisu haldamise süsteemid.

Go to Main Menu