Kui te ei saa või ei soovi oma and­me­kes­kust üles seada, on pil­vand­me­tööt­lus just õige lahendus. See mudel pakub mitmeid eeliseid, mis on at­rak­tiiv­sed nii eraisi­ku­tele kui ka rah­vus­va­he­lis­tele et­te­võ­te­tele. Aga mis on pil­vand­me­tööt­lus täpselt? Tut­vus­tame seda mudelit ning selgitame selle eeliseid ja puudusi.

Mis on pil­vand­me­tööt­lus?

Oma and­me­kes­kuse rajamine on ae­ga­nõu­dev ja kulukas. Lisaks sellele, et selle pai­gal­da­miseks ja hool­da­miseks on vaja spet­sialiste, ei ole seda võimalik nõudluse järgi kohandada. Selle tu­le­mu­sena pannakse sageli kasutusse rohkem ressursse, kui te­ge­li­kult vaja on, mis muudab kogu protsessi üsna eba­efek­tiiv­seks.

Pil­ve­teh­no­loo­gia lahendab paljud neist prob­leemi­dest. Selle asemel, et ise teh­no­loo­giat osta, pai­gal­dada ja hooldada, kasutavad et­te­võt­ted ja eraisikud vee­bi­tee­nu­seid, mida haldab üks tee­nu­se­pak­kuja. Sel viisil saavad kasutajad kasu mastaa­bi­sääs­tust ning või­ma­lu­sest oma võimsust kiiresti, lihtsalt ja paind­li­kult suu­ren­dada. Enamasti toimib see kaasaegse allhanke vorm ren­di­mu­deli alusel.

Pil­ve­teh­no­loo­gia puhul võivad pakutavad teenused ulatuda kaug­ser­ve­rite kaudu pa­ku­ta­vast pil­ve­sal­ves­tus­ruumist kuni pilves asuva inf­ra­struk­tuurini, kus kasutajad saavad interneti kaudu juur­de­pääsu tervetele and­me­kes­kus­tele.

Ameerika Riikliku Stan­dar­dite ja Teh­no­loo­gia Ins­tituudi(NIST) uurimuse kohaselt peavad teenused vastama teatud nõuetele, et neid saaks nimetada pil­vand­me­tööt­luseks:

  • Nõudmisel põhinev ise­tee­nin­dus: ka­su­ta­ja­tel peaks alati olema võimalik ise­seis­valt taotleda vajalikke ressursse, ilma et nad peaksid tee­nu­se­pak­ku­jaga ühendust võtma.
  • Lai võrgupääs: Pil­vand­me­tööt­lus peab olema kät­te­saa­dav interneti kaudu ning stan­dar­di­see­ri­tud meh­ha­nismide ja pro­to­kol­lide abil, mis tagavad laialdase juur­de­pääsu.
  • Res­surs­side koon­da­mine: Mitmete ar­vu­tus­res­surs­side koon­da­mine on pil­vand­me­tööt­luse põhinõue. See toimub ser­ve­ri­farmide vormis, mis jaotavad ja üm­ber­jao­ta­vad dü­naa­mi­li­selt ressursse, nagu tööt­le­mis­võim­sus ja sal­ves­tus­ruum, et rahuldada mitme kasutaja nõudmisi. Kliendid ei pruugi teada, kus täpselt asuvad ressursid, mida nad kasutavad.
  • Kiire elastsus: võimsuste pakkumine peab olema kiire ja va­ja­dus­põ­hine. Mõnel juhul võib ska­lee­ri­mine toimuda au­to­maat­selt, ilma et kasutajad või tee­nu­se­pak­ku­jad peaksid sekkuma.
  • Mõõdetav teenus: Pil­ve­tee­nuse ka­su­ta­mist jäl­gi­takse pidevalt, mis loob suurema lä­bi­paist­vuse nii pakkujate kui ka ka­su­ta­jate jaoks.

Nii nagu elekt­ri­jaam on elekt­ri­võrgu keskpunkt, keskendub pil­vand­me­tööt­lus ta­va­li­selt samuti suurele and­me­kes­ku­sele või ser­ve­ri­par­gile, kus koon­da­takse mitme arvuti või serveri ressursid. Seda ni­me­ta­takse võr­gus­ti­ku­põ­hi­seks ar­vu­ta­miseks ja see võimaldab saavutada suurt jõudlust. Koos vir­tua­li­see­ri­mi­sega on võimalik luua võrgus ka­su­ta­ja­tele in­di­vi­duaal­seid vir­tuaal­seid instantsi. Võrgule juur­de­pääs toimib sujuvalt, mistõttu kasutaja ei pea täpselt teadma, kus tema andmed on sal­ves­ta­tud.

Milliseid pil­ve­tee­nu­seid on olemas?

Tä­na­päe­val on turul saadaval laia valik pil­ve­la­hen­dusi. Lisaks hinnale ja pa­ku­ta­vale tu­gi­tee­nu­sele erinevad need valikud peamiselt pa­ku­ta­vate tasandite ja ka­su­tuse­le­võtu mudeli poolest. Mõiste „tasandid“ viitab teenuse ulatusele ning ka­su­tuse­le­võtu mudel määrab pilve tüübi.

Tee­nu­se­mu­del

Iga kiht vastab kindlale tee­nus­ta­se­mele ning erinevad „teenusena“ pakutavad tasemed ehk kihid kir­jel­da­vad teenuse ulatust. Neid ku­ju­ta­takse ta­va­li­selt pü­ra­miid­mu­deli abil. Inf­ra­struk­tuur teenusena hõlmab kõige laiemat ulatust, samas kui tarkvara teenusena keskendub konk­reet­se­tele ra­ken­dus­tele.

  • Inf­ra­struk­tuur teenusena (IaaS): Sellel tasandil pakuvad tee­nu­se­pak­ku­jad ter­vik­likke riist­va­ra­la­hen­dusi: ar­vu­tus­võim­sust, sal­ves­tus­ruumi ja võr­gu­teh­no­loo­giat. Kasutaja käsutuses olevad ins­tant­sid on täie­li­kult vir­tuaal­sed ja jagatud res­surs­side reservi. IaaS võib olla aluseks järg­mis­tele ta­san­di­tele, kuid seda pakutakse ka iseseisva tootena.
  • Platvorm teenusena (PaaS): See kiht läheb veel sammu edasi, pakkudes mitte ainult riistvara, vaid ter­vik­likku pil­ve­kesk­konda. PaaS on suunatud peamiselt tark­va­raa­ren­da­ja­tele. Tee­nu­se­pak­ku­jad pakuvad pilves valmis aren­dus­kesk­konda, mida hos­ti­takse nende riist­va­ral. Seega säästavad prog­ram­mee­ri­jad aega ja raha, kuna neil ei ole vaja keskkonda ise üles seada ja hooldada.
  • Tarkvara teenusena (SaaS): Kõrgeimal kihil pakutakse ka­su­ta­ja­tele tark­va­ra­la­hen­dusi pilvest. SaaS on mõeldud peamiselt ta­va­li­sele lõpp­ka­su­tajale, kuna tal ei ole vaja muretseda tarkvara pai­gal­da­mise ja hool­da­mise pärast ning tal on kindlus, et riistvara on piisavalt võimas. Tark­va­rale juur­de­pääs­uks kasutavad kasutajad kas vee­bib­rau­se­rit või piiratud programmi, mis laadib tarkvara pilvest.
  • Kõik teenusena (XaaS): Lisaks eespool mainitud kolmele tasandile pakuvad tee­nu­se­pak­ku­jad ka muid teenuseid. Siiski ka­su­ta­takse sel juhul terminit „teenusena” sageli tu­run­dus­li­kel ees­mär­ki­del. XaaS-i võib üldiselt alati seostada mõne teise tasandiga või see võib isegi olla pil­vand­me­tööt­lu­sega üldse seotud. Näiteks Humans as a Service (HuaaS) on lihtsalt üheks rah­va­hulga kaasamise vormiks, kus rühm inimesi täidab üles­an­deid interneti kaudu.

Ka­su­tuse­le­võtu mudelid

Ka­su­tus­mu­delid näitavad, kas ins­tant­sid on re­ser­vee­ri­tud ainult ühele kliendile või jagatakse neid teistega. Ka­su­tus­mu­delid lii­gi­ta­takse selle järgi, kas pilv on jagatud ja kellega seda jagatakse.

  • Erapilv: Servereid kasutab ainult üks klient. Erapilv võib asuda kohapeal (sisemine pilv), kuid see ei ole ko­hus­tus­lik. Isegi ser­ve­ri­parki kasutava hos­tin­gu­tee­nuse pakkuja puhul on võimalik kasutada eraldatud riistvara, millele teistel klien­ti­del puudub juur­de­pääs.
  • Ühenduse pilv: Ühenduse pilv toimib sarnaselt era­pil­vega, välja arvatud see, et mitu inimest jagavad spet­siaal­set riistvara. Ka­su­ta­jate koon­da­mine ei toimu aga ju­hus­li­kult. Selle asemel rüh­mi­ta­takse sageli kokku sama valdkonna või sarnaste huvidega kliendid. Lisaks võib ühenduse pilve hallata kas et­te­võt­te­si­se­selt või väliselt. Eesmärk on säästa ressursse võrreldes mitme erapilve käi­ta­mi­sega.
  • Avalik pilv: See ka­su­tus­mu­del vastab pilve te­ge­li­kule ideele. See tähendab, et jagate ser­ve­ri­ühen­dust üldsusega. Ka­su­ta­jana ei saa te näha ega muuta seda, kes veel serveri ressursse kasutada saab.
  • Hüb­riid­pilv: See mudel on erapilve ja avalikute pilvede kom­bi­nat­sioon. See tähendab, et ettevõte või eraisik saab otsustada, millised oma tegevuse osad teha pri­vaat­seks – näiteks tur­va­li­suse aspektid – ja millised jätta avalikuks.

Millised on pil­vand­me­tööt­luse eelised ja puudused?

Pil­ve­tee­nus­tel on mär­ki­mis­väär­sed eelised, eriti väikeste ja keskmise suurusega or­ga­ni­sat­sioo­nide jaoks. Selliste et­te­võ­tete jaoks on IT-inf­ra­struk­tuuri rajamine kulukas ning nõuab pü­hen­du­nud personali pidevat tuge ja hooldust. Lisaks on kõige parem, kui and­me­kes­kus kasvab pro­port­sio­naal­selt or­ga­ni­sat­siooni enda kasvuga. Kuna seda on ta­va­li­selt raske saavutada, kalduvad et­te­võt­ted ostma uut riistvara kindlate tsüklite kaupa, lähtudes oma tulevaste vajaduste prog­noo­sist. See toob sageli kaasa olukorra, kus ostetakse rohkem ressursse, kui te­ge­li­kult vaja on.

Lisaks ska­lee­ri­ta­vu­sele pakub pil­ve­teh­no­loo­gia veelgi rohkem eeliseid. Pro­fes­sio­naal­sed ser­ve­ri­par­gid, nagu neid kasutavad pil­ve­tee­nuste pakkujad, on palju tur­va­li­se­mad kui need, mida enamik or­ga­ni­sat­sioone suudab oma asukohas hallata. Spet­siaalne tur­va­per­so­nal ja ser­ve­ris­pet­sia­lis­tid kaitsevad and­me­kes­kust vastavalt füü­si­liste ja di­gi­taal­sete rünnakute eest, samas kui tu­le­kah­ju­ohu­tuse eksperdid tagavad andmete tur­va­li­suse tulekahju korral. Lisaks teevad enamik pil­ve­tee­nuste pakkujaid kõigist andmetest ko­hus­tus­likke va­ru­koo­piaid.

Siiski on pil­vand­me­tööt­lusel ka mõned puudused, mistõttu mõned et­te­võt­ted ei ole veel üle läinud. Üldiselt sõltute te tee­nu­se­pak­ku­jast ja tema sea­dis­tust est. Kui neil tekivad teh­ni­li­sed prob­lee­mid, mõjutab see otseselt teie tegevust. Lisaks eeldab pil­vand­me­tööt­lus tugevat ja sta­biil­set in­ter­ne­ti­ühen­dust, et see toimiks tõhusalt ja tagaks töötajate efek­tiivse töö.

Pil­ve­la­hen­duste puhul on suurimaks mureks andmete pri­vaat­sus. Kuigi on tõsi, et andmed on and­me­kes­ku­ses või ser­ve­ri­par­gis turvatud, kujutab nende edas­ta­mine interneti kaudu alati tur­va­riski. Lisaks on oluline ka and­me­kes­kuse asukoht. Kui and­me­kes­kus asub näiteks Ameerika Ühend­rii­ki­des, on pil­ve­tee­nuse pakkuja Patriot Acti kohaselt ko­hus­ta­tud andmed Ameerika Ühend­rii­kide ame­ti­asu­tus­tele nende nõudmisel üle andma. Seetõttu on mõistetav, et paljud inimesed kahtlevad, kas pil­ve­tee­nust kasutada või mitte.

Pil­vand­me­tööt­luse eelised

  • Puuduvad soe­ta­mis­ku­lud
  • Ka­pi­ta­li­ko­hus­tust ei ole
  • Vajaduse järgi ska­lee­ri­tav
  • Ei vaja et­te­võt­te­si­se­seid spet­sialiste
  • And­me­kes­ku­sed on hästi hooldatud ja tur­va­li­sed

Pil­vand­me­tööt­luse puudused

  • Vajab sta­biil­set ja kiiret in­ter­ne­ti­ühen­dust
  • Mured and­me­kaitse osas
  • Sõltuvus tee­nu­se­pak­ku­jast (vendor lock-in)
  • Turvarisk andmete edas­ta­mise ajal
  • Madalad üksikud hinnad tekitavad kiusatuse bro­nee­rida rohkem ressursse, kui vaja

Millal sai pil­ve­teh­no­loo­gia alguse?

Arvutite võr­gus­ta­mine, et pakkuda ka­su­ta­ja­tele suuremat ar­vu­tus­võim­sust ja sal­ves­tus­ruumi, ei ole uus mõiste. 1950. aastate suur­ar­vu­tid olid juba astunud sammu pil­vand­me­tööt­luse suunas. Tol ajal said kasutajad suur­ar­vu­tile juurde pääseda or­ga­ni­sat­siooni (et­te­võ­tete või üli­koo­lide) mitme teise terminali kaudu ja kasutada selle võimsust. Alguses toimus see aga aja­jao­tuse põ­hi­mõt­tel, kus kasutajad pidid bro­nee­rima aja, et suur­ar­vuti ar­vu­tus­võim­sust kasutada.

Järg­ne­vate aas­ta­küm­nete jooksul arendati välja vir­tua­li­see­ri­mine, mis võimaldas ar­vu­ti­kesk­kondi abst­rakt­selt taastada. Lõpuks, interneti leiu­ta­mi­sega, muudeti sellised vir­tuaal­kesk­kon­nad veebis kät­te­saa­da­vaks ning 1990. aastatel said need kau­ban­dus­li­kult kät­te­saa­da­vaks üha suuremale hulgale ka­su­ta­ja­tele.

Sel ajal muutus pilve kont­sept­sioon üha po­pu­laar­se­maks, kuid alles uue aas­ta­tu­hande alguses hakkasid et­te­võt­ted ja eraisikud selle teh­no­loo­gia vastu üha suuremat huvi tundma. Esimesed pil­ve­pak­ku­mised olid üksikud teenused, nagu failide jagamise ruum või Google Sheets ja Docs, kus mitu kasutajat saavad ühe do­ku­men­diga sa­ma­aeg­selt töötada. Samal ajal hakkas aga ka Amazon pakkuma oma tohutuid ser­ve­ri­parke teistele ka­su­ta­ja­tele. See teenus, mida tuntakse ni­me­tu­sega Amazon Web Services (AWS), võimaldab teistel et­te­võ­te­tel kasutada e-kau­ban­duse hiiglase inf­ra­struk­tuuri ja käitada seal tarkvara.

Tä­na­päe­val on pil­ve­teh­no­loo­gia paljude inimeste iga­päe­va­elu osa. Enamik nu­ti­te­le­fone (või laiemalt võttes asjade internet) on pidevalt ühenduses pilvega. Näiteks laa­di­takse ka­su­ta­jate nu­ti­te­le­fo­niga tehtud fotod au­to­maat­selt üles Apple’i või Google’i pil­ve­tee­nu­sesse, mis võimaldab neile juurde pääseda teistelt sead­me­telt.

Go to Main Menu