Kuidas ins­tal­lida VNC-server Ubuntu 22.04-le

VNC-serveri pai­gal­da­mine Ubuntu 22.04-le võimaldab teil oma Linuxi töölauale juurde pääseda ükskõik kust. Olgu te siis kodus tööl, ärireisil või soovite lihtsalt töötada teises toas – VNC-serveri abil on teil alati juur­de­pääs oma töö­kesk­kon­nale.

Millised on VNC-serveri eelised Ubuntu 22.04-s?

VNC-serveri ka­su­ta­mine Ubuntu 22.04-s pakub palju võimalusi, mis muudavad iga­päe­vase töö palju liht­sa­maks. VNC-serveri abil saate oma Ubuntu töölauale juurde pääseda ükskõik millisest maailma paigast. See tähendab, et te ei pea olema oma laua taga, et hallata oma rakendusi ja andmeid. Selline paind­lik­kus on äärmiselt mugav kaug­töö­ta­ja­tele, äri­rei­si­ja­tele või ini­mes­tele, kes soovivad töötada eri­ne­va­test kohtadest. Lisaks on VNC-serveri sea­dis­ta­mine suh­te­li­selt lihtne, mistõttu saavad ka vähem teh­ni­ka­ala­sed kasutajad kiiresti toimiva kaug­ühen­duse luua.

VNC-server soodustab ka mees­kon­da­de­va­he­list koostööd. See võimaldab mitmel liikmel sa­ma­aeg­selt juur­de­pääsu samale töölauale. Nii saavad mees­kon­nad asukohast sõltumata tõhusalt koos töötada, ühiselt projekte ellu viia ja probleeme reaalajas lahendada. IT-ad­mi­nist­raa­to­rid ja tu­giisi­kud saavad samuti vigu kaug­juh­ti­mi­sega lahendada, ilma et nad peaksid kohapeal viibima. See säästab aega ning vähendab rei­si­ku­lude ja li­sa­koh­tu­mis­tega seotud kulusid. Tur­va­li­suse osas pakuvad paljud Ubuntu 22.04-l töötavad VNC-serverid tugevaid võimalusi. Krüp­tee­ri­tud ühendused ja erinevad au­ten­ti­mis­mee­to­did kaitsevad teie andmeid ja tagavad, et teie süs­tee­mile on juur­de­pääs ainult volitatud isikutel.

Need on VNC-serveri nõuded Ubuntu 22.04-s

Esiteks on vaja töötavat Ubuntu 22.04 installi. Paljud VNC-serverid on selle ope­rat­sioo­ni­süs­tee­miga täie­li­kult ühilduvad ning kõik vajalikud paketid ja sõl­tu­vu­sed on saadaval Ubuntu ametlikes pa­ki­hal­du­ri­tes. Veendu, et su süsteem on ajakohane, et vältida või­ma­likke probleeme ins­tal­li­mise ajal. Üldiselt peaksid täitma järgmisi nõudeid:

• Ubuntu 22.04: Töötav ja ajakohane Ubuntu 22.04 ins­tal­lat­sioon.
• Võr­gu­ühen­dus: stabiilne Ethernet- või WLAN-ühendus kaug­juur­de­pääs­uks.
• Root-õigused: VNC-serveri kasutaja vajab ins­tal­li­miseks ja kon­fi­gu­ree­ri­miseks root-õigusi.
• Tark­vara­pa­kett: VNC-serveri tarkvara, näiteks TigerVNC, RealVNC või x11vnc, ins­tal­li­mine Ubuntu hoid­la­test.
• Töö­kesk­kond: Vajalik töö­kesk­kond (nt GNOME, XFCE) peaks olema ins­tal­li­tud.
• Tulemüüri kon­fi­gu­rat­sioon: avage port 5900 või kohandage tulemüüri reegleid, et lubada VNC-liiklust.

Kuidas ins­tal­lida VNC-server Ubuntu 22.04-le

VNC-serveri ja töö­kesk­konna valikul on palju võimalusi. Selles juhendis pai­gal­dame XFCE-töö­kesk­konna uusimad paketid ning ametlikus Ubuntu-pa­ke­ti­hal­du­ris kät­te­saa­dava TigerVNC-paketi. Nii XFCE kui ka TigerVNC vajavad vähe ressursse ja töötavad kiiresti. Seetõttu püsib VNC-ühendus sujuv ja stabiilne isegi aeglasema in­ter­ne­ti­ühen­duse korral.

1. samm: Pakettide uuen­da­mine

Enne pai­gal­da­mise alus­ta­mist veenduge, et teie süsteem on ajakohane. Kõigi saadaval olevate värs­ken­duste pai­gal­da­miseks käivitage järgmised käsud:

sudo apt update
sudo apt upgrade

2. samm: Töölaua keskkonna ins­tal­li­mine

VNC-server vajab töö­kesk­konna, kuna see edastab töölaua võrgu kaudu. Ubuntu 22.04-s on vaikimisi pai­gal­da­tud GNOME, kuid saad pai­gal­dada ka teisi töö­kesk­kondi, näiteks eriti ker­ge­kaa­lu­lise XFCE.

sudo apt install xfce4 xfce4-goodies

Pakett xfce4-goodies sisaldab täien­da­vaid kasulikke tööriistu ja pis­tik­prog­ramme XFCE-le.

3. samm: Loo uus kasutaja

Pärast töö­kesk­konna ins­tal­li­mist tuleb VNC-serveri käi­ta­miseks luua uus kasutaja. Tur­va­li­suse ta­ga­miseks on soo­vi­ta­tav seda mitte teha root-ka­su­ta­jana. Käes­ole­val juhul loome uue kasutaja nimega „john“ ja anname talle vajalikud õigused, et ta saaks VNC-serverit selle ka­su­ta­ja­konto all käitada.

Esiteks peate looma kasutaja „john” ja määrama talle parooli. Seda saate teha järgmiste käskudega:

sudo useradd -m -s /bin/bash john
sudo passwd john

Käsk sudo useradd -m -s /bin/bash john loob uue kasutaja „john” ja seadistab tema ko­du­ka­ta­loogi, määrates vaikimisi ka­su­ta­ta­vaks käsurea /bin/bash. Seejärel kasuta sudo passwd john, et määrata sellele ka­su­tajale parool. On äärmiselt oluline valida turvaline parool.

Pärast kasutaja loomist tuleb ta lisada sudo-gruppi, et ta saaks täita ad­mi­nist­raa­to­ri­käske. Selleks kasutage järgmist käsku:

sudo usermod -aG sudo john

See käsk võimaldab kasutajal „john“ täita käske laien­da­tud õigustega, mida pakub sudo.

Et kont­rol­lida, kas kasutajal „john” on õiged volitused, logi sisse ka­su­ta­jana „john” ja kontrolli root-õigusi. Selleks täida järgmised käsud:

su - john
sudo su

Kui sisestate su - john, lülitute üle ka­su­tajale „john“ ja sudo su si­ses­ta­misel saate juu­r­õi­gu­sed, eeldusel, et parool on si­ses­ta­tud õigesti. Kui au­ten­ti­mine õnnestub, kuvatakse teade, näiteks root@hostname, mis kinnitab, et teil on juu­r­õi­gu­sed.

4. samm: VNC-serveri tarkvara ins­tal­li­mine

Selles juhendis kasutame TigerVNC-d, kuna see on laialt levinud ja hästi toetatud VNC-server. Paigalda TigerVNC järgmise käsuga:

sudo apt install tigervnc-standalone-server tigervnc-common tigervnc-tools

See käsk installib VNC-serveri tarkvara ning mõned selle tööks vajalikud üldised paketid.

5. samm: VNC-serveri instantsi loomine

Enne VNC-serveri käi­vi­ta­mist peate määrama parooli, mida on vaja VNC-serverile juur­de­pääs­uks. Sisestage terminali järgmine käsk:

vncserver

Teil palutakse sisestada ja kinnitada parool. See parool kaitseb juur­de­pääsu teie VNC-serverile. Võite valida ka võimaluse määrata vaa­ta­mis­õi­gus­tega parool, kui soovite, et teised kasutajad saaksid ekraani vaid vaadata, kuid seda juhtida ei saaks.

Kui serverit esimest korda käi­vi­ta­takse, luuakse uus kuvar, ta­va­li­selt :1. Väljundis kuvatakse täpne kuvari number, mida saate kasutada.

Siin on üks näide:

New 'X' desktop is your-machine-name:1

Kirjutage ekraani number üles (antud juhul :1), sest seda on vaja VNC-kliendiga ühenduse loomiseks.

6. samm: VNC-serveri instantsi kon­fi­gu­ree­ri­mine

Loo VNC-serveri jaoks kon­fi­gu­rat­sioo­ni­fail, et tagada XFCE laadimine VNC-serveri käi­vi­ta­misel. Fail ~/.vnc/xstartup võib sisaldada näiteks järgmist sisu:

#!/bin/sh
# Start up the standard system desktop
unset SESSION_MANAGER
unset DBUS_SESSION_BUS_ADDRESS
/usr/bin/startxfce4
[ -x /etc/vnc/xstartup ] && exec /etc/vnc/xstartup
[ -r $HOME/.Xresources ] && xrdb $HOME/.Xresources
x-window-manager &

Fail muutub käi­vi­ta­ta­vaks, kui kasutad järgmist käsku:

chmod +x ~/.vnc/xstartup

7. samm: Käivita VNC-server süs­tee­mi­tee­nu­sena

Kui seadistad VNC-serveri Systemd-teenusena, saad seda käivitada, peatada ja taas­käi­vi­tada nagu iga teist teenustki. Samuti saad Systemd-käskude abil sea­dis­tada VNC-serveri au­to­maatse käi­vi­tu­mise süsteemi käi­vi­tu­misel.

Esiteks loo oma valitud teks­ti­re­dak­to­ris uus fail:

nano /etc/systemd/system/vncserver@.service

Lisa faili järgmine sisu:

[Unit]
Description=Start TigerVNC server at startup
After=syslog.target network.target
[Service]
Type=forking
User=<your-username>
PAMName=login
PIDFile=/home/<your-username>/.vnc/%H:%i.pid
ExecStart=/usr/bin/vncserver %i
ExecStop=/usr/bin/vncserver -kill %i
[Install]
WantedBy=multi-user.target

Asenda <your-username> oma tegeliku ka­su­ta­ja­ni­mega. Laadi uus tee­nu­se­fail ja aktiveeri teenus:

sudo systemctl daemon-reload
sudo systemctl enable vncserver@1.service
sudo systemctl start vncserver@:1

Käsk sudo systemctl enable vncserver@1.service ak­ti­vee­rib ekraani :1 jaoks VNC-serveri teenuse, nii et see käivitub au­to­maat­selt järgmisel süsteemi käi­vi­ta­misel. Selleks ka­su­ta­takse systemd-teenuse faili vncserver@.service, milles %i asen­da­takse 1. See võimaldab kon­fi­gu­ree­rida VNC-serverit ekraani :1 jaoks ning tagada, et see käivitub iga kord, kui süsteem käivitub. Käsk loob vajalikud otseteed, et lisada teenus õigesse käi­vi­ta­mis­prot­sessi.

8. samm: Tulemüüri sea­dis­ta­mine

Kui olete oma Ubuntu-serveris ak­ti­vee­ri­nud tulemüüri, peate VNC-pordi avama, et või­mal­dada kaug­ühen­dusi. Vaikimisi kasutab VNC-server porti 5900, millele järgneb ekraani number. Seega on ekraani :1 puhul port 5901.

Ava port ufw:

sudo ufw allow 5901/tcp

Kont­rol­lige tulemüüri reegleid, et veenduda, et port on avatud:

sudo ufw status

Siin on näide või­ma­li­kust väl­jun­dist:

Status: active
To                              Action        From
--                                ------            ----
22/tcp                    	ALLOW       Anywhere
80/tcp                  	ALLOW       Anywhere
443/tcp                  	ALLOW       Anywhere
5901/tcp                	ALLOW       Anywhere
22/tcp (v6)             	ALLOW       Anywhere (v6)
80/tcp (v6)             	ALLOW       Anywhere (v6)
443/tcp (v6)           		ALLOW       Anywhere (v6)
5901/tcp (v6)         		ALLOW       Anywhere (v6)

9. samm: Ühenda VNC-serveriga

VNC-serveriga ühenduse loomiseks peab teie kohalikul arvutil olema VNC-klient. Po­pu­laar­sed VNC-kliendid on RealVNC, TigerVNC Viewer ja TightVNC Viewer. VNC-ühenduse tur­va­li­suse pa­ran­da­miseks peaksite kaaluma krüp­tee­ri­tud ühenduse ka­su­ta­mist SSH kaudu. See kaitseb teie VNC-kliendi ja serveri vahelist and­me­va­he­tust.

Looge SSH-ühendus oma serveriga ja suunake VNC-port edasi:

ssh -L 59000:localhost:5901 -C -N -l <your-username>@<server-ip>

• ssh: Käsk turvalise ühenduse loomiseks kaug­ser­veriga SSH-pro­to­kolli kaudu, mis edastab andmeid krüp­tee­ri­tud kujul.
• -L 59000:localhost:5901: Võimaldab kohaliku pordi edas­ta­mist. Teie kohaliku arvuti pordist 59000 tulev liiklus edas­ta­takse SSH-tunneli kaudu kaug­ser­veri pordile 5901. localhost viitab kaug­ser­ve­rile, kus töötab VNC-server.
• C: Ak­ti­vee­rib and­me­liik­luse pakkimise. See võib parandada edas­tus­kii­rust ja vähendada ri­ba­laiuse kasutust, eriti aeglaste ühenduste puhul.
• N: Takistab käskude täitmist kaug­ser­ve­ris. See režiim on kasulik, kui soovite ainult tunnelit sea­dis­tada, ilma et käi­vi­tak­site kaug­ser­ve­ris shelli.
• -l <your-username>: Määrab ka­su­ta­ja­nime, millega sisse logite kaug­ser­ve­risse.
• <server-ip>: Selle kaug­ser­veri IP-aadress või hostinimi, millega soovite SSH kaudu ühendust luua.

Ühenda end kohaliku pordiga 5901, mille suunasid edasi SSH-tunneli kaudu, si­ses­ta­des oma VNC-vaa­ta­jasse localhost:5901.

See meetod tagab, et teie VNC-ühendus luuakse krüp­tee­ri­tud SSH-ühenduse kaudu ja on seetõttu tur­va­li­sem.

10. samm: VNC-serveri haldamine

VNC-serveri pea­ta­miseks või taas­käi­vi­ta­miseks kasuta järgmisi käske:

VNC-serveri peatamine:

vncserver -kill :1

VNC-serveri taas­käi­vi­ta­mine:

vncserver :1

VNC-serveri sulgemine (süsteemi systemd abil):

sudo systemctl stop vncserver@:1

Vaata staatust:

sudo systemctl status vncserver@1

Üks võimalik väljund võiks olla:

vncserver@1.service - Start TigerVNC server at startup
      Loaded: loaded (/etc/systemd/system/vncserver@.service; enabled; vendor preset: enabled)
      Active: active (running) since Mon 2024-07-29 16:57:26 UTC; 20s ago
     Process: 97088 ExecStartPre=/usr/bin/vncserver -kill :1 > /dev/null 2>&1 (code=exited, status=2)
     Process: 97092 ExecStart=/usr/bin/vncserver -depth 24 -geometry 1280x800 -localhost :1 (code=exited, status=0/SUCCESS)
    Main PID: 97103 (Xtigervnc)
        Tasks: 77 (limit: 4665)
      Memory: 146.7M
          CPU: 4.459s
      CGroup: /system.slice/system-vncserver.slice/vncserver@1.service
. . .

11. samm: Veaotsing

Kui tekib probleeme, kont­rol­lige järgmist:

• Lo­gi­fai­lid: VNC-serveri lo­gi­fai­lid asuvad ka­ta­loo­gis ~/.vnc. Kont­rol­lige neid faile vea­tea­dete suhtes, mis võivad viidata või­ma­li­kele prob­leemi­dele.
• Võr­gu­ühen­dus: Veenduge, et võrgu piirangud või tu­le­müü­rid ei blokeeri juur­de­pääsu VNC-portile.
• Kon­fi­gu­rat­sioo­ni­fai­lid: Veenduge, et failis ~/.vnc/xstartup ei ole töölaua keskkonna kon­fi­gu­rat­sioo­nis vigu.

Nüüd on teil võimalus hallata mugavalt nii faile ja programme kui ka süsteemi seadeid VNC-serveri kaudu. Kui eelistate kasutada Windowsit, soovitame lugeda meie juhendit„VNC-serveri ins­tal­li­mine Windowsis”.