Java vs. Ja­vaSc­ript: mõlema keele võrdlus

Java ja Ja­vaSc­ript on kaks põ­hi­mõt­te­li­selt erinevat keelt, millel on erinevad lä­he­ne­mis­vii­sid. Java on mit­me­külgne keel, mis tuleb kom­pi­lee­rida, samas kui Ja­vaSc­ript on tõl­gen­da­tav skrip­ti­keel.

Kas Java ja Ja­vaSc­ripti vahel on mingeid sarnasusi?

Kui olete just hakanud uurima skrip­ti­keeli ja vee­bi­prog­ram­mee­ri­mis­keeli või kaalute prog­ram­mee­ri­mise õppimist, olete võib-olla juba kokku puutunud Java ja Ja­vaSc­rip­tiga. Es­ma­pil­gul tunduvad need keeled sarnased ja nende nimede põhjal võiks arvata, et need kuuluvad kokku. Kuigi neil kahel on mõned sar­na­su­sed, ületavad eri­ne­vu­sed selgelt sar­na­su­sed ja lähemalt vaadates saab selgeks, et need kindlasti kokku ei kuulu. Mingil hetkel tekib teil tõe­näo­li­selt küsimus, kas teie pro­jek­tiks on vaja Java või Ja­vaSc­ripti. See artikkel aitab teil sellele kü­si­mu­sele vastata.

Sar­na­su­sed ja eri­ne­vu­sed lühidalt sel­gi­ta­tud

Üks asi, mis Java ja Ja­vaSc­rip­til ühine on, on nende väl­ja­las­ke­aasta. Mõlemad ilmusid 1995. aastal. Java on ob­jek­to­rien­tee­ri­tud prog­ram­mee­ri­mis­keel, mille arendasid James Gosling ja Patrick Naughton Sun Mic­rosys­temsi jaoks ning mis kuulub alates 2009. aastast Oracle’ile. Java tuleb kom­pi­lee­rida. Selleks peab see läbima Java Virtual Machine’i (JVM), mis tõlgendab koodi konk­reetse arvuti jaoks. Keelt ka­su­ta­takse peamiselt ra­ken­duste loomiseks, mida saab seejärel kasutada arvutites või brau­se­ri­tes. Java töötab plat­vor­mist sõl­tu­ma­tult, mistõttu koodi saab käivitada prak­ti­li­selt kõikidel süs­teemi­del, kui ka­su­ta­takse Java Runtime En­vi­ron­ment (JRE) keskkonda.

Ja­vaSc­ript on aga Brendan Eich’i poolt arendatud ob­jek­to­rien­tee­ri­tud skrip­ti­keel. Samuti kuulub see Oracle’ile, kuigi erinevalt Javast on see et­te­võt­tes olnud juba alates 1997. aastast. Algul kandis see nime Li­veSc­ript, kuid 1996. aastal nimetati see ümber, et ära kasutada Java po­pu­laar­sust. Peale selle on Javal ja Ja­vaSc­rip­til vähe ühist. Algul kasutati Ja­vaSc­ripti peamiselt vee­bi­leh­tede in­te­rak­tiivse sisu loomiseks. Tä­na­päe­val ka­su­ta­takse seda keelt ka ser­ve­ri­tes. Ja­vaSc­ript on in­terp­re­tee­ri­tav keel, mis tähendab, et seda loetakse ja tõl­gi­takse programmi käi­vi­ta­mise ajal. See ei kuulu Java platvormi juurde, kuid sarnaselt Javaga põhineb see osaliselt C-keelel.

Mis eristab Java ja Ja­vaSc­ript üks­tei­sest?

Kiiresti selgub, et Java ja Ja­vaSc­ript on kaks täiesti erinevat keelt, millel on oma lä­he­ne­mis­vii­sid. Järgmises osas selgitame erinevusi ük­sik­as­ja­li­ku­malt.

Kir­ju­ta­mine

Java on tugevalt tüü­bi­tund­lik ja staa­ti­line, samas kui Ja­vaSc­ript on nõrgalt tüü­bi­tund­lik ja dü­naa­mi­line. Seega Ja­vaSc­rip­tis ei ole vaja muutujate dek­la­ree­ri­misel and­me­tüüpe sel­ge­sõ­na­li­selt nimetada, vaid tüüpimine toimub käitamise ajal. Java puhul on olukord täiesti teine. Siin kont­rol­li­takse and­me­tüüpi eelnevalt ja see tuleb muutuja dek­la­ree­ri­misel sel­ge­sõ­na­li­selt märkida.

Ope­ra­tiiv­sed eesmärgid

Java kasutab palju laiemat lä­he­ne­mis­viisi ja sobib nii töölaua- ja ser­ve­ri­ra­ken­duste kui ka erinevate ope­rat­sioo­ni­süs­teemide jaoks. Ja­vaSc­rip­til on aga teist­su­gune, palju kitsam fookus. Seda keelt ka­su­ta­takse peamiselt vee­bib­rau­se­rite ra­ken­duste jaoks.

Töö­kind­lus

Java võib töötada ise­seis­valt. Selleks on vaja Java Virtual Machine’i (JVM), mis tagab, et programm toimib ka teistest ra­ken­dus­test sõl­tu­ma­tult. Ja­vaSc­ript on aga HTML-i sisse ehitatud ja vajab töö­ta­miseks brauserit, muidu ei saa see töötada.

Kom­pi­lee­ri­mine

Enne Java käi­vi­ta­mist tuleb kood esmalt kom­pi­lee­rida, st tõlkida bi­naar­koo­diks, et Java vir­tuaal­ma­sin seda lugeda saaks. Süntaksi vead on võimalik eelnevalt avastada. Seejärel käi­vi­ta­takse kood Java arhiivi pakendis või vee­biar­hiivi abil vir­tuaal­ma­si­nas või vee­bi­kon­tei­ne­ris. Skrip­ti­keel Ja­vaSc­ript valib teise tee ja loobub kom­pi­laa­to­rist, eelis­ta­des selle asemel tõlke. See käivitab läh­te­koodi otse ega tõlgi seda eelnevalt ma­si­na­keelde. See on skrip­ti­keelte puhul tüüpiline.

Ko­hal­da­mis­ala

Mõlemad keeled on väga ula­tus­li­kud tänu ar­vu­ka­tele raa­mis­ti­kele ja raa­ma­tu­ko­gu­dele, nagu Spring või Hibernate Java jaoks ning jQuery või Node.js Ja­vaSc­ripti jaoks. Java nõuded on siiski veidi ula­tus­li­ku­mad. Lisaks Java vir­tuaal­ma­si­nale peab arvutisse olema ins­tal­li­tud ka Java De­ve­lop­ment Kit (JDK). Alles siis saate rakendusi arendada, testida ja käivitada. Ja­vaSc­ript on selles suhtes palju vähem nõudlik. Koodi saab luua tavalises teks­ti­re­dak­to­ris. Programmi käi­vi­ta­miseks on vaja ainult brauserit, milles on Ja­vaSc­ripti pis­tik­prog­ramm ak­ti­vee­ri­tud.

Õp­pi­mis­kõ­ver

Kui kaalute ühe neist kahest keelest õppimist, siis võib teile huvi pakkuda, kui raske on neid keeli õppida. Te­ge­li­kult on need umbes sama rasked, kuid olukorda võivad muuta nõuded. Java on väga lihtne omandada ja selle struktuur on väga loogiline. Vead avas­ta­takse varakult kom­pi­lee­ri­mise käigus ja seetõttu ei põhjusta need suuri probleeme. Kui aga soovite rakendusi ska­lee­rida või teisele süs­tee­mile üle viia, nõuab see kan­nat­lik­kust ja võtab veidi rohkem aega. Ja­vaSc­rip­tiga tutvumine on ta­va­li­selt üsna kiire ja asjad muutuvad kee­ru­li­seks alles siis, kui soovite proovida kätt ula­tus­li­kes pro­jek­ti­des.

Objektide orien­tat­sioon

Põ­hi­mõt­te­li­selt on mõlemad keeled ob­jek­to­rien­tee­ri­tud, kuid Ja­vaSc­ripti saab prog­ram­mee­rida ka funkt­sio­naal­sel või prot­se­duu­ri­li­sel viisil. Lisaks ei kasuta skrip­ti­keel klasse. Objekte ei ins­tant­siata seega klas­si­dena, vaid ole­mas­ole­vad objektid kloo­ni­takse. Seda lä­he­ne­mis­viisi ni­me­ta­takse ka pro­to­tüü­pi­del põ­hi­ne­vaks prog­ram­mee­ri­miseks.

Süntaks

Java ja Ja­vaSc­ripti süntaks on mõnes osas üsna sarnane. Üks põhjus selleks on see, et skrip­ti­keel on osaliselt ins­pi­ree­ri­tud oma vas­tan­dist. Kuid kui Java põhineb peamiselt C-keelel, siis Ja­vaSc­ript põhineb osaliselt Pythonil ja teistel keeltel. Otse võrreldes ei võta sar­na­suste ja eri­ne­vuste märkamine kaua aega.

See on Java koodi näide:

// Example for Java
class Example {
    public static void main(String[] args) {
        System.out.println("Hello! This is what code in Java looks like.");
    }
}

Näiteks Ja­vaSc­ripti kood ren­der­da­takse HTML-is järg­mi­selt:

<html lang="en">
<head>
    <meta charset="UTF-8">
    <title>JavaScript example</title>
    <script>
        alert("Hello! This is what code in JavaScript looks like.");
    </script>
</head>
<body>
</body>
</html>

Millised on Java tugevused ja nõrkused?

Nüüd, kui teate, mis teeb Java ja Ja­vaSc­ripti üks­tei­sest erinevaks, anname teile lü­hi­üle­vaate kahe keele in­di­vi­duaal­se­test tu­ge­va­test ja nõrkadest külgedest. Alustame veidi vanemast keelest.

Java tugevused

• Sõl­tu­ma­tus: Java ei sõltu ühestki riist­va­rast ega tööta seotuna konk­reetse plat­vormiga. See muudab keele väga tei­sal­da­ta­vaks, kuna selle käi­vi­ta­miseks on vaja ainult Java vir­tuaal­ma­si­nat. Java võimaldab ka mit­me­prot­ses­si­list tööt­le­mist ja hajutatud ar­vu­ta­mist.
• Mit­me­külg­sus: Java on väga hea valik paljudes ra­ken­dus­ala­des. Selle keelega saab luua tarkvara, vee­bi­saite, servereid ja paljusid muid rakendusi.
• Sta­biil­sus: Java peetakse väga sta­biil­seks. See on ühelt poolt tingitud ar­vu­ka­test funkt­sioo­ni­dest ja uuen­dus­test, kuid seda saab seletada ka kom­pi­laa­tori ja asjaoluga, et vead avas­ta­takse eelnevalt ja neid on võimalik parandada.
• Tur­va­li­sus: Java on ka väga turvaline lahendus. Java vir­tuaal­ma­sin takistab igasugust vo­li­ta­mata juur­de­pääsu.
• Kõrgkeel: Java on kõrgkeel, seega kasutab see alusena termineid, mis on aru­saa­da­vad ka ini­mes­tele. See muudab alus­ta­mise liht­sa­maks ja tähendab, et isegi algajad saavad süntaksi suh­te­li­selt kiiresti aru.
• Ob­jek­to­rien­tee­ri­tus: Java ob­jek­to­rien­tee­ri­tud lä­he­ne­mine võimaldab prog­ram­mee­ri­ja­tel koodi mitu korda taas­ka­su­tada ja kohandada. See liht­sus­tab ja parandab töövoogu.

Java nõrkused

• Jõudlus: võrreldes keeltega, mis ei vaja kom­pi­laa­to­rit, on Java veidi aeglasem. Samuti ei aita asjaolu, et au­to­maatne mä­lu­hal­dus vähendab kiirust.
• Hind: sõltuvalt projekti suurusest võivad kulud olla üsna mär­ki­mis­väär­sed. Stan­dard­ver­sioon on tasuline, kui seda ka­su­ta­takse ärilistel ees­mär­ki­del.
• Kood: Kuigi kood on ini­mes­tele kergesti mõistetav, on see ka palju ula­tus­li­kum võrreldes mõne teise keelega. See võib kaasa tuua pikki koodiridu ja piirata loetavust.

Millised on Ja­vaSc­ripti tugevad ja nõrgad küljed?

Java ja Ja­vaSc­ripti duelli teine variant on samuti oma eeliste ja puu­dus­tega. Kõige olu­li­se­mad neist on järgmised:

Ja­vaSc­ripti tugevused

• Kiirus: Asjaolu, et Ja­vaSc­ripti ei ole vaja kom­pi­lee­rida, muudab selle keele väga kiireks. Kiirust suurendab ka asjaolu, et see töötab brauseris ega vaja serveri kaudu üm­ber­sõitu. Võrreldes Ja­vaSc­ripti PHP ja teiste skrip­ti­keel­tega, on see kindlasti kiireim.
• Ühilduvus: Java on ühilduv paljude teiste keelte, prog­rammide ja süs­teemi­dega. Seetõttu on võimalik keel in­teg­ree­rida projekti ja kasutada seda ainult mõnes osas. Keele in­teg­ree­ri­mine ei ole ta­va­li­selt liiga keeruline.
• Mit­me­külg­sus: Java näitab oma paind­lik­kust suheldes teiste ra­ken­dus­tega ning rakenduse eri­ne­va­tes vald­kon­da­des. Olgu tegemist vee­bi­sai­tide, mo­bii­li­ra­ken­duste või nüüd isegi ser­ve­ri­poolse aren­da­mi­sega, on Ja­vaSc­ript sageli väär­tus­lik valik.
• Ulatus: Mitmete raa­ma­tu­ko­gude ja raa­mis­tike kaudu suudab Ja­vaSc­ript pakkuda palju funkt­sioone ja olla op­ti­mee­ri­tud in­di­vi­duaal­sete nõudmiste jaoks.

Ja­vaSc­ripti nõrgad küljed

• Tur­va­li­sus: Ja­vaSc­ripti kood on nähtav ka kliendi poolel. See tähendab, et see võib muutuda väravaks ja seega tur­va­ris­kiks. Seetõttu peavad prog­ram­mee­ri­jad olema väga et­te­vaat­li­kud, millist teavet nad in­ter­ne­tis nähtavaks teevad.
• Veapa­ran­dus: Kuigi kom­pi­laa­to­rita lä­he­ne­mine mõjub kiirusele po­si­tiiv­selt, võib see tekitada raskusi veapa­ran­da­misel. Kui prob­lee­mid tekivad, on need ta­va­li­selt tõsisemad ja raskemad parandada.
• Tõl­gen­da­mine: Erinevad brauserid võivad Ja­vaSc­ripti ka erinevalt tõl­gen­dada. Seda saab vältida ainult erinevate brau­se­ri­tega põh­ja­li­kult testides. Ühelt poolt võtab see aega ja teiselt poolt ei ole see alati turvaline lahendus.

Millised on Java ja Ja­vaSc­ripti ra­ken­dus­alad?

Nagu näete, on Java ja Ja­vaSc­ripti vahel palju erinevusi. Neil kahel keelel on väga vähe ühist, mistõttu võite lõpuks mõelda, milline keel on soo­vi­ta­tav millise ka­su­tus­juh­tumi jaoks. Ja­vaSc­ript on skrip­ti­keel, mis sobib kõige paremini vee­bi­sai­tide aren­da­miseks. Keelt saab kasutada ka ser­ve­ri­pool­se­tes ra­ken­dus­tes. Java on mit­me­külg­sem ja sobib muu hulgas ope­rat­sioo­ni­süs­teemi­dele, tark­va­rale, vee­bi­ra­ken­dus­tele, ser­ve­ri­la­hen­dus­tele ja süs­tee­mi­töö­riis­ta­dele. ed7d2ef929a1fff3da9285efde88c955

736ac83d7e18f61ea14b237bee045dd1

536dcb306ca3789f86fcb2d590f47a07