Do­mee­ni­turg on täis ka­su­ta­jaid, kes on hõivanud pal­ju­lu­ba­vaid aadresse. Kui need do­mee­nini­med on kau­ba­mär­gina re­gist­ree­ri­tud terminid, võivad nad rikkuda seadust. Seda tava, mida peetakse sageli eba­sea­dus­likuks, ni­me­ta­takse in­ter­ne­ti­kee­les ta­va­li­selt kü­ber­hõi­va­miseks.

Kü­ber­do­mee­nide hõivamise tähendus ja liigid

Kui do­mee­ni­val­lu­ta­jad sihtivad kaitsmata termineid, siis kes­ken­du­vad kü­ber­val­lu­ta­jad konk­reet­selt kau­ba­mär­ki­dele ja oma­ni­me­dele. Õi­gus­li­kult kaitstud terminite do­mee­nini­messe re­gist­ree­ri­mise eesmärk on müüa need te­ge­li­kule õiguste omanikule kõrgemate üle­mi­ne­ku­tasude eest.

Kü­ber­hõi­va­mist ni­me­ta­takse ka brändi- või ni­me­ka­per­da­miseks, sõltuvalt kau­ba­märgi kaitse liigist. Kui vaid­lus­alune domeen sisaldab muusikute, spor­di­täh­tede, te­le­täh­tede või muude kuulsuste nime või selle osa, on tegemist mõlema praktika kat­tu­mi­sega.

Õiguste omanikele survet aval­da­miseks ka­su­ta­takse paljusid neist do­mee­ni­dest pa­ha­taht­li­kel ees­mär­ki­del. Näiteks si­sal­da­vad need sisu, mis näitab asjaomast ettevõtet või isikut halvas valguses.

Üks kü­ber­hõi­va­mise erivorm on tüüp­vea­hõi­va­mine, mille puhul tehakse kau­ba­märgi nimedega do­mee­ni­des taht­li­kult kirjavigu, et kü­las­ta­jaid enda juurde meelitada.

Tip

Kü­ber­hõi­va­mist mai­ni­takse sageli ühes hin­ge­tõm­bega domeenide haa­ra­mi­sega. Domeenide haaramine tähendab in­ter­ne­ti­do­mee­nide re­gist­ree­ri­mist, mille eesmärk on omaniku õiguste tulus edasimüük, mitte isiklik kasutus. Domeenide haa­ra­misel hoitakse ta­va­li­selt eemale konk­reet­sete toodete või teenuste nimedest, et vältida konflikte õiguste omanikega. Selle alam­vor­miks on nn domeenide haaramine, mille eesmärk on osta või­ma­li­kult kiiresti üles aegunud domeenid (st domeenid, mille keh­ti­vus­aeg on lõppemas). Erinevalt kü­ber­hõi­va­mi­sest ei riku domeenide haaramine ta­va­li­selt kau­ba­mär­gi­õi­gust.

Do­mee­nini­mede õigus Ühend­ku­ning­rii­gis

Ühend­ku­ning­rii­gis puudub selgelt mää­rat­le­tud in­ter­ne­ti­do­mee­nini­mede seadus, kuna õi­gus­raa­mis­tik tugineb suures osas le­pin­gu­õi­gu­sele. Kui ostate domeeni ja nõustute õiguslike tin­gi­mus­tega, seovad need teid ta­va­li­selt vaidluste la­hen­da­mise korraga, näiteks ICANNi ühtse vaidluste la­hen­da­mise korraga (UDRP). Kui keegi väidab, et kasutate domeeni kah­ju­li­kel ees­mär­ki­del, ja ta võidab kohtuasja, võib do­mee­ni­nimi talle üle kanda.

Kui re­gist­ree­rite do­mee­ninime, mis sarnaneb kellegi teise omaga, võib seda käsitada „pettuse vahendina“. Kui Ühend­ku­ning­riigi kohus leiab, et do­mee­ni­nimi rikub in­tel­lek­tuaalomandi õigusi, võib domeeni omanik olla ko­hus­ta­tud do­mee­ninime üle andma ning vastutama kahjude ja kulude eest.

Mõnes riigis, näiteks Ameerika Ühend­rii­ki­des, kus kehtib kü­ber­hõi­va­mise vastane tar­bi­ja­kaitse seadus (ACPA), on keh­tes­ta­tud konk­reet­se­mad do­mee­nini­mede alased õi­gusak­tid, mis annavad kau­ba­mär­gi­oma­ni­kele kindlad õigused.

Sot­siaal­mee­dia ja do­mee­nini­mede hõivamine

Sot­siaal­mee­dia­por­taa­lide, nagu Facebook ja Twitter, po­pu­laar­sus kasvab jätkuvalt, mis on kaasa toonud uue vormi do­mee­nini­mede hõi­va­mi­sest, kus teised re­gist­ree­rivad kau­ba­mär­giga kaitstud brände või nimesid. Nüüd on nad selle tegevuse oma ka­su­tus­tin­gi­mus­tes rik­ku­miseks tun­nis­ta­nud. St. Louisi Car­di­nalsi mänedžer Tony La Russa sai valusalt teada, kui kahjulik do­mee­nini­mede hõivamine olla võib. Keegi re­gist­ree­ris tema nime all Twitteri konto ja postitas palju hal­vus­ta­vaid staa­tu­seid, et kah­jus­tada tema mainet. Ta oli esimene kuulsus, kes esitas saidi vastu hagi, kuid loobus sellest hiljem.

Facebook on ka kau­ba­mär­gi­õi­guste rikkumise suhtes range. Kau­ba­mär­gi­oma­ni­kud peavad eba­sea­dus­li­kest pro­fii­li­dest teatama niipea, kui nad need märkavad. Veel üks samm kü­ber­hõi­va­mise väl­ti­miseks on mo­biil­te­le­foni kaudu toimuv au­ten­ti­mine, mille puhul kasutaja peab oma kontot telefoni teel kinnitama, et saada ka­su­ta­ja­nimi.

Palun võtke arvesse käesoleva artikliga seotud õi­gus­lik­ku­vas­tu­tust vä­lis­ta­vat märkust.

Go to Main Menu