Millised on uute üld­do­mee­nide (gTLD) riskid ja või­ma­lu­sed?

Uute üldiste tipp­do­mee­nide järk­jär­gu­line ka­su­tuse­le­võtt pidi do­mee­ni­tu­rul va­lit­se­vat koormust mõnevõrra ker­gen­dama. Lubatud oli prak­ti­li­selt iga termin, kui see vastas ICANN-isuu­nis­tele. See vabadus tõi kaasa vas­tu­olu­lisi et­te­pa­ne­kuid, nagu .guru, .sucks ja .wtf, aga ka palju muid pikki nimesid.

Uue gTLD re­gist­ree­ri­mi­sega seotud riskid ja või­ma­lu­sed

ICANNi otsus lee­ven­dada aad­res­side eral­da­mise reegleid ja luua uusi tipp­do­meene osutus algusest peale po­pu­laar­seks. Vaid mõni kuu pärast seda, kui otsusest sai teada, kii­rus­ta­sid et­te­võt­ted, linnad, ko­gu­kon­nad ja mit­te­tu­lun­dus­ühin­gud re­gist­ree­rima endale soovitud domeene. Et­te­pa­ne­kute hulgas olid kau­ba­mär­gi­do­mee­nid nagu .apple või .bmw, piir­kond­li­kud viited nagu .nyc ja .boston, aga ka üldised terminid nagu .love, .blog ja .shop.

Kuid keset rõõmu selle äsja saa­vu­ta­tud vabaduse üle valitses mure, kas kon­ku­ree­rivad et­te­võt­ted või kriitikud ei ole juba endale hõivanud just seda lõppu, mida soovisid oma kau­ba­märgi, too­te­sarja või äri­vald­konna jaoks. Or­ga­ni­sat­sioon, mida ICANN reklaamib do­mee­nini­mede re­gist­rina, vastutab lõpp­kok­ku­võt­tes do­mee­ni­lõpu kät­te­saa­da­vuse ja ka­su­tus­ju­histe üle ot­sus­ta­mise eest. Selle tu­le­mu­seks oli pikk arutelu, mille käigus erinevad hu­vi­rüh­mad nõudsid endale teatud tipp­do­meene ja püüdsid seetõttu takistada teistel neid ka­su­ta­mast. Sel põhjusel si­sal­da­vad uued lõpud arvukaid eksklu­siiv­seid tipp­do­meene, mis ei ole era­ka­su­ta­ja­tele üldse kät­te­saa­da­vad või on kät­te­saa­da­vad vaid piiratud ulatuses.

Brändi-tüüpi uued tipp­do­mee­nid

Nende hulka kuuluvad uued tipp­do­mee­nid (nTLD), mis on mõeldud ka­su­ta­miseks ainult kau­ba­märgi omanikele. Umbes kolmandik ICANN-i poolt me­net­le­tud taot­lus­test on esitanud et­te­võt­ted ja or­ga­ni­sat­sioo­nid, kes soovivad re­gist­ree­rida oma nime domeeni haldajana. Nende hulka kuuluvad sellised et­te­võt­ted nagu Apple, Google ja BMW. Nad ei re­gist­reeri domeeni tingimata selle eeliste tõttu, vaid on mõnikord mures kü­ber­hõi­va­mise pärast – tegevuse pärast, mille käigus keegi teine hõivab domeeni lõpu.

Eraisi­kute puhul on oht, et nad re­gist­ree­rivad kogemata kau­ba­mär­giga kaitstud uue tipp­do­meeni, peaaegu olematu, kuna tra­dit­sioo­ni­li­sed tee­nu­se­pak­ku­jad ei paku kau­ba­mär­giga kaitstud nTLD-sid.

Do­mee­ni­lõ­pud, millel on CPE-staatus

ICANN võttis ka­su­tusele „kogukonna priori­teetse hindamise“ (CPE) süsteemi, et või­mal­dada hu­vi­rüh­ma­del kaitsta po­pu­laar­se­maid do­mee­ni­lõppeid suurte kor­po­rat­sioo­nide eest. Kui ICANN-ile esi­ta­takse kogukonna taotlus, antakse sellele eelis ta­va­pä­raste taotluste ees. See on võimalik vaid juhul, kui taotleja suudab tõendada, et enamik as­ja­oma­sest ko­gu­kon­nast toetab kõnealuse domeeni taotlust. Vee­bi­saidi omanikud teevad CPE-staa­tu­sega domeenid üldjuhul kät­te­saa­da­vaks, kui nad kuuluvad kogukonda või konk­reet­sesse töös­tus­ha­russe. Nii kes­ken­du­vad .hotel-lõpud ainult ho­tel­li­dele, ho­tel­li­ket­ti­dele, hotellide ühen­dus­tele ja hotellide tu­run­dus­or­ga­ni­sat­sioo­ni­dele. Et vältida oma domeeni blo­kee­ri­mist või õi­gus­vaid­lusi, peaksid kasutajad eelnevalt kont­rol­lima as­ja­ko­ha­seid kogukonna domeene, et näha, kas need vastavad va­ja­li­kele nõuetele.

Piir­kond­li­kud nTLD-d

Piir­kond­likke viiteid si­sal­da­vad domeenid on viimastel aastatel muutunud väga po­pu­laar­seks. Uued do­mee­ni­lõ­pud, nagu .london ja .wales, pakuvad eelist, et või­mal­da­vad esitada pakkumist piir­kond­li­kus kon­teks­tis, mis annab vee­bi­saidi omanikele võimaluse pöörduda otse soovitud lu­ge­jas­konna poole. Uue tipp­do­meeni re­gist­ree­ri­miseks peavad vee­bi­saidi omanikud ta­va­li­selt tõendama, et neil on as­ja­oma­ses piir­kon­nas elukoht või re­gist­ree­ri­tud ettevõte. See aitab vältida uue tipp­do­meeni väär­ka­su­ta­mist. Po­pu­laarne nõuanne, kuidas neid uusi TLD-sid siiski kasutada, on re­gist­ree­rida domeen kohaliku usal­dus­isiku kaudu, kes tegutseb tegeliku omaniku re­gist­ree­ri­jana.

Vaidlused uute tipp­do­mee­nide jao­ta­misel

Kliendid maksavad domeeni re­gist­ree­ri­mise eest igakuist tasu. Aad­res­si­lõ­pude pakkumine on po­pu­laar­sete uute tipp­do­mee­nide haldajate jaoks tulus äri. Suure re­gist­ree­ri­mis­ma­huga uute tipp­do­mee­nide põ­hi­prob­leem seisneb selles, et need annavad eelkõige jõukatele et­te­võ­te­tele eelise, kuna neil on võimalik maksta miljoneid lit­sent­si­ta­susid. On palju mit­te­tu­lun­dus­ühin­guid, kes sooviksid mõned neist uutest do­mee­ni­dest endale re­ser­vee­rida. See , kui kaugele üksikud et­te­võt­ted lähevad, et hõivata üldised nTLD-d brän­di­do­mee­ni­dena, on täiendav tegur, mis võib po­tent­siaal­selt viia konf­lik­ti­deni.

ICANN-i suunised vä­lis­ta­vad üldjuhul üld­kee­le­liste terminite ai­nu­õi­gus­liku ka­su­ta­mise. Siiski on hal­dus­or­gani otsused minevikus korduvalt pahameelt tekitanud.

Amazonil ei läinud oma brändi nTLD-ga eriti hästi

Vee­bi­põ­hi­sel pos­ti­müü­gi­et­te­võt­tel Amazonil ei vedanud 2012. aastal oma domeeni re­gist­ree­ri­misel eriti hästi. Kui ettevõte taotles 2012. aastal laiendit .amazon, pidi ta vaid­lus­tama vas­tu­väite, mille esitas Amazonase koos­töö­le­pingu or­ga­ni­sat­sioon (ACTO) – rühm, mis edendab Amazonase jõe valgala arengut. Brasiilia ja Peruu juhitud rühm soovis kasutada seda domeeni vee­bi­sai­ti­dele, mis kä­sit­le­vad kesk­kon­na­kaitse meetmeid ja põ­lis­rah­vaste õigusi. Liit nõudis ka, et ICANN keh­tes­taks uue reegli, mille kohaselt geog­raa­fi­li­sed ka­te­goo­riad saaksid eri­kait­set.

2019. aastal, tervelt seitse aastat hiljem, asus ICANN suur­kont­serni poolele ja andis Amazonile õiguse kasutada .amazon kau­ba­mär­gina re­gist­ree­ri­tud tipp­do­meeni – ACTO liikmete suureks pet­tu­mu­seks, kellele Amazon oli muide vaidluse käigus pakkunud Kindle’i lugereid ja muid tooteid viie miljoni dollari väärtuses.

Uute tipp­do­mee­nide (nTLD) eel­prog­ram­mee­ri­tud prob­lee­mid

Vabalt kät­te­saa­da­vate uute tipp­do­mee­nide hulgas on mõned variandid, mis võivad osutuda soodsaks pinnaseks õi­gus­vaid­lus­tele. Tegemist on do­mee­ni­lõppu­dega, mis võivad kah­jus­tada et­te­võ­tete, kau­ba­mär­kide või ük­sikisi­kute mainet. Mee­dia­tea­de­tes on esile tõstetud näiteks .sucks, .porn ja .wtf. Et vältida kohtulike keeldude väl­jas­ta­mist, peaksid vee­bi­sai­tide omanikud selliste do­mee­ni­lõppude ka­su­ta­misel olema et­te­vaat­li­kud.

.sucks – tüütu domeen

Väljendit „This sucks“ ka­su­ta­takse ta­va­li­selt ra­hul­ole­ma­tuse väl­jen­da­miseks kellegi või mingi olukorra suhtes. Paljud kau­ba­mär­gi­oma­ni­kud usuvad, et seda uut tipp­do­meeni hakatakse kasutama peamiselt lai­ma­miseks, ning on püüdnud teistest kiiremini tegutseda, re­gist­ree­ri­des domeenid en­ne­ta­valt. Sarnast käitumist on tä­hel­da­tud ka kuulsuste seas. Näiteks 2015. aastal võttis laulja Taylor Swift et­te­vaa­tus­abi­nõuna endale re­ser­vee­rida nii oma nime jaoks domeeni .sucks kui ka selle vastava .porn-domeeni.

.sucks-domeenide eest vastutav do­mee­ni­re­gis­ter Vox Populi ei näe uues tipp­do­mee­nis mingeid probleeme. Register peab seda lõppu pigem või­ma­lu­seks et­te­võ­te­tele klien­ti­dega dialoogi astuda.

Miks kaitsva re­gist­ree­ri­mine on tarbetu

Do­mee­ni­lõ­pud nagu .sucks, .wtf ja .porn on prob­le­maa­ti­li­sed vaid siis, kui neid ka­su­ta­takse koos kau­ba­mär­kide või isi­ku­ni­me­dega. Kuigi veebisait nagu www.monday.sucks on täiesti ohutu, võib veebisait nagu www.brand-name.sucks kah­jus­tada kau­ba­märgi õigusi, kui seda ei halda kau­ba­märgi omanik ise.

Et kaitsta kau­ba­märgi õigusi, ei pea ettevõte aadressi tingimata ise re­gist­ree­rima. ICANN pakub selleks kahte tõhusat meetodit: Trademark Clearing­house (TMCH) ja Uniform Rapid Sus­pen­sion (URS), mis kaitsevad eba­sea­dus­like do­mee­ni­re­gist­ree­rin­gute eest. Trademark Clearing­house toimib kesk­re­gist­rina, kuhu kau­ba­märke saab re­gist­ree­rida. Kui tehakse ettepanek uue tipp- või teise taseme domeeni loomiseks, mis vastab registris olevale and­me­ko­gule, tea­vi­ta­takse sellest asjaomast kau­ba­märgi omanikku. Kau­ba­märgi omanikud saavad in­ter­ne­tiaad­resse peatada ühtse kiir­pea­ta­mise kaudu, kui keegi üritab re­gist­ree­rida sarnast domeeni või ku­ri­tar­vi­tab re­gist­ree­ri­mis­prot­sessi.