Debian on 1993. aastal loodud Linuxi-põhine ope­rat­sioo­ni­süs­teem. Selle peamine eesmärk on olla veavaba. Seetõttu keskendub süsteem eelkõige sta­biil­su­sele ja töö­kind­lu­sele. Siin selgitame, mis on Debian Linuxi ope­rat­sioo­ni­süs­teem ning millised on selle eelised ja puudused.

Mis on Debian?

Debian on üks po­pu­laar­se­maid Linuxi tuumal põ­hi­ne­vaid süsteeme. Seda peetakse üheks vanimaks ja sta­biil­se­maks Linuxi dist­ri­but­sioo­niks. Seetõttu on Debian eriti po­pu­laarne ope­rat­sioo­ni­süs­teem serverite jaoks. Lisaks on Debian üks mõ­ju­ka­maid Linuxi dist­ri­but­sioone, mistõttu põhinevad sellel paljud uuemad dist­ri­but­sioo­nid, näiteks äärmiselt po­pu­laarne Ubuntu. Nagu peaaegu kõik Linuxi-põhised ope­rat­sioo­ni­süs­tee­mid, on ka Debian avatud läh­te­koo­diga ja tasuta.

Millised on Debian Linuxi ope­rat­sioo­ni­süs­teemi eelised?

Debian on põh­jen­da­tult üks po­pu­laar­se­maid Linuxi-põhiseid ope­rat­sioo­ni­süs­teeme. Selle dist­ri­but­siooni peamised eelised on järgmised:

  1. Sta­biil­sus: Debian Linuxi ope­rat­sioo­ni­süs­teemi suurim eelis on selle sta­biil­sus. Iga tark­vara­pa­kett läbib põhjaliku testimise, enne kui see tehakse al­la­laa­di­miseks kät­te­saa­da­vaks ametlikus tark­va­ra­ka­ta­loo­gis. Sama kehtib ka ope­rat­sioo­ni­süs­teemi enda uute ver­sioo­nide kohta. Debian on ka väga tu­le­vi­ku­kin­del, kuna ope­rat­sioo­ni­süs­teemi on usal­dus­väär­selt hooldatud ja re­gu­laar­selt uuendatud juba üle 30 aasta.
  2. Tark­va­ra­toe­tus: Debian on üks vanimaid ja le­vi­nu­maid Linuxi dist­ri­but­sioone. Lisaks on Debian tark­va­ra­line alus Ubuntu jaoks, mis on kaugelt kõige po­pu­laar­sem Linuxi ope­rat­sioo­ni­süs­teem. Seetõttu pole üllatav, et Debiani tark­va­ra­ka­ta­loog pakub rohkem pakette kui ükski teine.
  3. Riist­va­ra­tugi: Lisaks suu­re­pä­ra­sele tark­va­ra­to­ele pakub Debian ka suu­re­pä­rast riist­va­ra­tuge, eriti erinevate prot­ses­so­ri­ar­hi­tek­tuu­ride jaoks. Lisaks x86-le ja ARM-ile saab Debiani kasutada ka vähem tuntud MIPS- ja PowerPC-ar­hi­tek­tuu­ri­del.
  4. Hea abi ja tugi: Laiaula­tus­lik ja mit­me­ke­sine Debiani kogukond on valmis ka­su­ta­jaid prob­leemide korral aitama ning asendab suures osas teiste süs­teemide pakutavat tasulist tuge. Abi on aga harva vaja, eriti ins­tal­li­mise puhul. Vaatamata dist­ri­but­siooni kee­ru­ku­sele on ins­tal­li­mis­prot­sess in­tui­tiivne ja kiire.
  5. Avatud lähtekood: Kui olete ise arendaja, saate töötada ka oma lahenduse kallal, kuna peaaegu kõik kom­po­nen­did on avatud läh­te­koo­diga.

Millised on Debian Linuxi ope­rat­sioo­ni­süs­teemi puudused?

Nagu igasuguse süs­tee­mi­tark­vara puhul, on ka siin mõned väikesed puudused. Debiani puhul on selle ope­rat­sioo­ni­süs­teemi ka­su­ta­mise puudused järgmised:

  1. Aja­ko­ha­suse puudumine: Debian Linuxi ope­rat­sioo­ni­süs­teemi peetakse üheks sta­biil­se­maks Linuxi dist­ri­but­sioo­niks, kuid sellel sta­biil­su­sel on oma hind, sest Debian on uuenduste osas üsna kon­ser­va­tiivne ope­rat­sioo­ni­süs­teem. Kuna iga tark­vara­pa­ketti ja ope­rat­sioo­ni­süs­teemi iga versiooni tes­ti­takse pikalt ja põh­ja­li­kult, ei toeta see veel mõningaid uuemaid funkt­sioone ja rakendusi. Seetõttu tundub Debian sageli vähem kaasaegne kui teised avatud läh­te­koo­diga või varalise tarkvara ope­rat­sioo­ni­süs­tee­mid.
  2. Raske alustada: Debiani ka­su­ta­misel on üsna selge, et ope­rat­sioo­ni­süs­teemi fookus on pigem selle töö­kind­lu­sel kui ka­su­ta­ja­sõb­ra­lik­ku­sel. Näiteks on süsteemi sea­dis­ta­mine ja käi­vi­ta­mine palju kee­ru­li­sem kui Ubuntu või Linux Minti puhul.
  3. Prop­rie­taarse tarkvara toetuse puudumine: paljud prop­rie­taar­sed prog­ram­mid, nagu Microsoft Office’i ra­ken­dused Word, Outlook või Sha­re­point, ei ole GNU/Linuxi dist­ri­but­sioo­ni­des saadaval. Seetõttu tuleb sageli kasutada al­ter­na­tiive, nagu Lib­reOf­fice või Alfresco.

Kui turvaline on Debian?

Ka tur­va­li­suse osas tasub end ära arvukate kogukonna aren­da­jate koostöö. Kui avas­ta­takse turvaauke, kulub ta­va­li­selt vaid paar päeva, enne kui üles laa­di­takse uued, pa­ran­da­tud paketid. Sellised tur­va­au­gud on aga ha­rul­da­sed, sest valdav enamus neist avas­ta­takse juba testimise ja aren­da­mise etapis ning pa­ran­da­takse enne uue stabiilse versiooni väl­ja­lask­mist. In­ten­siivne tes­ti­mis­faas tagab Debianile ka suure sta­biil­suse, mis tähendab, et see peaaegu kunagi ei kuku kokku.

Debiani projekti eest­ve­da­jad peavad samuti krüp­tee­ri­mist väga oluliseks. Avatud läh­te­koo­diga tur­va­tark­vara GnuPG pakettide ning selle kom­merts­ver­siooni PGP ka­su­ta­mi­sega on võimalik kaitsta e-kirjade sisu ja kom­bi­nee­rida seda SSL/TLS-ser­ti­fi­kaa­diga. See tagab e-kirjade saatmisel ja vas­tu­võt­misel op­ti­maalse kaitse. SSH-d (Secure Shell) saab kasutada ka au­ten­ti­mise ja krüp­tee­ri­tud ühenduste loomiseks teiste ar­vu­ti­tega, mis suhtlevad samuti võr­gu­pro­to­kolli kaudu.

Kas Debian on just sulle sobiv Linuxi ope­rat­sioo­ni­süs­teem?

Debiani pii­rit­le­mine vaid ühe konk­reetse ra­ken­dus­vald­kon­naga ei teeks süs­tee­mile õigust. Debiani dist­ri­but­sioon on tõeline uni­ver­saalne lahendus, kuna toetab erinevaid riist­va­ra­ar­hi­tek­tuure, pakub kümneid tuhandeid pai­gal­dus­val­mis rakendusi ning on äärmiselt turvaline ja stabiilne süsteem. Kuid süsteemi keerukuse tõttu ja kuna osa tark­va­rast ei ole alati ajakohane, on teatud al­ter­na­tiivid, nagu näiteks Debiani põhjal loodud Ubuntu, ko­du­ar­vu­tite jaoks parem valik, eriti Linuxi al­ga­ja­tele. Debiani tõeline tugevus peitub selle ka­su­ta­mises ser­ve­ri­süs­tee­mina. Stabiilne versioon, mis sisaldab pi­ka­aja­list tuge, sobib ideaal­selt igale pro­jek­tile, mis vajab oma aluseks usal­dus­väär­set ja prak­ti­li­selt veavaba süsteemi.

Milliseid muudatusi tehti Debian 12 Linuxi-põhises ope­rat­sioo­ni­süs­tee­mis?

Debian 12 on al­la­laa­di­miseks saadaval alates 2023. aasta juunist. Debian 12 on ope­rat­sioo­ni­süs­teemi LTS-versioon (pi­ka­aja­lise toega versioon). See tähendab, et selle versiooni jaoks pakutakse tur­be­värs­ken­dusi viie aasta jooksul. Lisaks on veel palju muid uuendusi, millest Debian 12 kasutajad peaksid teadlikud olema. Olu­li­se­mad uuendused on allpool kokku võetud:

  • Linuxi tuuma uuendus ver­sioo­nile 6.1: Uus Debian versioon sisaldab LTS-versiooni Linuxi tuuma 6.1. Muu hulgas toetab uus tuum Rustit kui ametlikku tuuma prog­ram­mee­ri­mis­keelt. Samuti tagab see parema riist­va­raga ühil­du­vuse (sh uuemad Intel ja AMD prot­ses­so­rid) ning mit­me­su­gu­seid fai­li­süs­teemi op­ti­mee­ri­misi.
  • Pa­ket­ti­hal­duri op­ti­mee­ri­mised: apt-pa­ket­ti­hal­du­ril on nüüd uus arhiiv varalise tarkvara jaoks, samuti on tehtud mõned op­ti­mee­ri­mised.
  • Tarkvara uuendused: Enamik Debiani tark­vara­pa­kette on uuendatud uuemale ver­sioo­nile.
  • Parem riist- ja tark­va­ra­toe­tus: Debianil on nüüd parem tugi Apple Si­lico­nile, Apple File Systemile ja mõnedele prot­ses­so­rite ar­hi­tek­tuu­ri­dele, seal­hul­gas ARM64.
Go to Main Menu