Mitmete teiste võr­gu­teh­no­loo­giate kõrval kuuleb sageli terminit „kok­ku­põrke domeen”. Mis on selle nähtuse taga ja kuidas kok­ku­põrke domeen võrdub ring­hää­lin­gu­do­mee­niga? Allpool anname teile vastused.

Mis on kok­ku­põrke domeen?

Kok­ku­põrke domeen on suletud võrk, mis muu hulgas koosneb OSI mudeli 1. kihi liinidest ja jaamadest.

Kok­ku­põrke domeeni peamine omadus on see, et ainult üks seade saab saata andmeid füüsilise üle­kan­de­va­hendi kaudu. Niipea kui kaks või enam seadet üritavad andmeid edastada, tekib kok­ku­põrge. See tähendab, et edas­ta­ta­vad andmed ei jõua sihtkohta. Selle põhjuseks on asjaolu, et kui mitu seadet kasutab üle­kan­de­va­hen­dit, suureneb vahendi pinge ja signaalid kattuvad. Mida rohkem seadmeid kasutab üle­kan­de­va­hen­dit sa­ma­aeg­selt, seda suurem on kok­ku­põrke tõenäosus. Kok­ku­põr­keid võib põh­jus­tada ka üksikute jaamade vaheline suur kaugus.

Kuidas CSMA/CD protsess toimib kok­ku­põr­gete tu­vas­ta­miseks ja väl­ti­miseks

Kat­se­ta­tud ja tõestatud viis kok­ku­põr­gete kergeks tu­vas­ta­miseks ja väl­ti­miseks on kandja tu­vas­ta­mise mit­me­kordne juur­de­pääs/kok­ku­põrke tu­vas­ta­mine ehk CSMA/CD. Etherneti puhul peab see voo juhtimine vastama IEEE 802.3 stan­dar­dile.

Protsessi käigus jälgivad domeeniga ühendatud jaamad kesk­kon­nas olevat pinget. Niipea kui kaks jaama saadavad andmeid sa­ma­aeg­selt, ületavad kattuvad signaalid eelnevalt määratud väärtused. See tähendab, et tu­vas­ta­takse kok­ku­põrge ja andmete saatmine proo­vi­takse uuesti mõne aja pärast. Kui keskkond on vaba, saab andmeid saata ilma prob­leemi­deta.

Millised on kok­ku­põrke domeeni suuruse tin­gi­mu­sed?

Et CSMA/CD töötaks soovitud viisil, võib as­ja­oma­sesse Etherneti võrku ühendada mak­si­maal­selt 1023 jaama. Lisaks sellele võib kasutada mak­si­maal­selt viit kaa­bel­seg­menti ja nelja korduvat, ning lõpp­jaama­dega võib ühendada ainult kolm segmenti. Kui need mak­si­mum­väär­tu­sed üle­ta­takse, muutub kok­ku­põrke domeen liiga suureks ja eespool kir­jel­da­tud protsess ei suuda enam kok­ku­põr­keid tuvastada.

Kuidas mää­rat­le­takse kok­ku­põrke domeen

Kok­ku­põrke domeeni mää­rat­le­mine sõltub sellest, millised võr­gu­segmen­did sellesse kuuluvad. Sillad ja lülitid toimivad põ­hi­mõt­te­li­selt eral­dus­jaama­dena. Mõlemad kom­po­nen­did on ühen­dus­e­le­men­did, mis kuuluvad OSI mudeli 2. kihi alla ja mida ka­su­ta­takse and­me­pa­ket­tide edas­ta­miseks. Lülitid pääsevad ta­va­li­selt ligi rohkem kui kahele pordile. Igaüks neist portidest on kaabliga ühendatud jaamaga ja loob seega oma kok­ku­põrke domeeni.

Sama ei kehti, kui hub kuulub võrku. Erinevalt sildadest ja lü­li­ti­test töötavad hubid OSI mudeli 1. kihis. Nad ühendavad omavahel mitu võr­gu­jaama ja täidavad peaaegu sama funkt­siooni kui jaotur. Hub ja sellega ühendatud jaamad moo­dus­ta­vad eraldi kok­ku­põrke domeeni. See tähendab, et ainult üks jaam saab korraga jagada and­me­sig­naale hubiga. Kui mõni teine seade soovib hubile andmeid saata, ei ole see võimalik.

Kok­ku­põrke domeeni puudused

Lihtsad kok­ku­põr­ked on erinevate and­me­kand­jate ka­su­ta­misel pa­ra­ta­ma­tud ja ei ole üldjuhul suureks prob­lee­miks. See kehtib aga ainult juhul, kui need ei esine sageli. Suur kok­ku­põr­gete arv võib häirida and­me­liik­lust ja tähendada, et andmete saatmise prot­ses­sid tuleb peatada. Seetõttu ei ole kok­ku­põr­gete domeenid ska­la­bee­ri­tud või on seda harva, kuna kok­ku­põr­ked esinevad liiga sageli, põh­jus­ta­des võrkude üle­koor­must. See omakorda toob kaasa tundlike väl­jun­dite kaotuse.

See on probleem, sest ska­lee­ri­ta­vus on ettevõtte pi­ka­aja­lise edu jaoks hä­da­va­ja­lik. Võtmesõna on „mastaa­bi­sääst”. CSMA/CD-protsess on põ­hi­mõt­te­li­selt kasulik lahendus kok­ku­põr­gete tu­vas­ta­miseks, kuid pro­to­kolli haldamine ja hool­da­mine on mõnikord üsna keeruline.

Mis on kok­ku­põrke- ja ring­hää­lin­gu­do­mee­nide eri­ne­vu­sed?

Põ­hi­mõt­te­li­selt on nii kok­ku­põrke domeenid kui ka le­vi­do­mee­nid nähtused, mis kir­jel­da­vad võrgu loogilisi jaotusi. Siiski on nende tasemete ja piiran­gute vahel üks erinevus.

Üle­kan­de­do­meen on klastri, mis sisaldab ühte või mitut kok­ku­põr­ke­do­meeni. Üle­kan­de­do­mee­nis saa­de­takse ja võetakse vastu üle­kan­de­data liiklust. Piirav komponent võib olla kas VLAN või ruuter. Kui kaks seadet on ühendatud ruuterite, sildade või lülitite kaudu, ei põhjusta see kok­ku­põr­get. Kok­ku­põrge võib aga tekkida lõpp­seadme ja lüliti vahel. Selle põhjuseks on kok­ku­põr­ke­do­mee­nide ja üle­kan­de­do­mee­nide toimimine OSI mudeli eri­ne­va­tel kihtidel.

Go to Main Menu