Mis on prok­si­ser­ver?

Prok­si­ser­ver on vahendaja kliendi (nt arvuti) ja siht­ser­veri vahel, mis edastab päringuid ja saadab vastuseid tagasi. Seda saab kasutada ano­nüüm­suse ta­ga­miseks, tur­va­li­suse pa­ran­da­miseks, juur­de­pääsu pii­ra­miseks või ühenduste kii­ren­da­miseks vahemällu sal­ves­ta­mise abil.

Prok­si­ser­ver on võrgus asuv si­de­va­he­line liides, mis vahendab suhtlust kahe ar­vu­ti­süs­teemi vahel. Prok­si­ser­veri peamine ülesanne on vastu võtta kliendi päringuid serveri nimel ja edastada need oma IP-aad­res­siga siht­ar­vu­tile. Sellise suhtluse puhul puudub saatja ja vas­tu­võtja vahel otsene ühendus. Mõnikord ei ole päringu saatnud süsteem ega siht­ar­vuti teadlikud sellest, et nad suhtlevad prok­si­ser­veriga.

Kuidas töötab prok­si­ser­ver?

Proxi­ser­ver toimib va­hen­da­jana kliendi (nt arvuti või nu­ti­te­le­foni) ja in­ter­ne­tis asuva siht­ser­veri vahel.

Kui kasutaja esitab päringu, näiteks veebilehe avamiseks, ei saadeta seda otse siht­ser­ve­rile, vaid esmalt prok­si­ser­ve­rile. Prok­si­ser­ver töötleb päringu, võib seda muuta või ana­lüü­sida ning suunab seejärel edasi te­ge­li­kule serverile. Kui siht­ser­ve­rilt saabub vastus, võtab prok­si­ser­ver selle vastu, võib seda uuesti töödelda ja saadab seejärel ka­su­tajale tagasi.

Mõned prok­si­ser­ve­rid sal­ves­ta­vad sageli küsitava sisu vahemällu, et pakkuda seda hi­li­se­mate päringute korral kiiremini ja vähendada serveri koormust. Kon­fi­gu­rat­sioo­nist sõltuvalt võib prok­si­ser­ver ka võr­gu­liik­lust filt­ree­rida, näiteks blo­kee­rida või suunata ümber teatud päringuid. Lisaks võib ta asendada kasutaja algse IP-aadressi omaenda aad­res­siga, nii et siht­ser­ver näeb ainult prok­si­ser­veri IP-aadressi.

Mis eristab prok­si­ser­ve­reid ja VPN-võrke?

Prok­si­ser­ver ja VPN (vir­tuaalne eravõrk) võivad es­ma­pil­gul tunduda sarnaste funkt­sioo­ni­dega, kuid nende toimimise viis ja pakutav turvatase on erinevad. Kui prok­si­ser­ver suunab ümber vaid üksikute ra­ken­duste liikluse või brauseri päringud, siis VPN krüp­tee­rib seadme kogu in­ter­ne­ti­liik­luse. See tagab parema pri­vaat­suse kaitse ja kaitseb andmeid pealt­kuu­la­mise katsete eest isegi eba­tur­valis­tes võrkudes.

Teine erinevus seisneb IP-aadressi var­ja­mises. Kui prok­si­ser­ver muudab IP-aadressi vaid konk­reet­sete päringute puhul, siis VPN asendab kasutaja kogu IP-aadressi. Lisaks on VPN-id tur­va­li­suse sei­su­ko­halt krii­ti­liste ra­ken­duste jaoks sageli tõhusamad, kuna need kaitsevad andmeid häkkerite ja jäl­gi­mis­prog­rammide eest. See mõjutab aga ka kiirust. Täiendava andmete krüp­tee­ri­mise tõttu on VPN-id üldjuhul aeg­lasemad kui proksid. Proksid on aga kiiremad ja lihtsamad sea­dis­tada.

Kuidas sea­dis­tada prok­si­ser­ver

Prok­si­ser­veri sea­dis­ta­mine sõltub ka­su­ta­ta­vast ope­rat­sioo­ni­süs­tee­mist või ra­ken­du­sest.

• Windows: Windowsis saab prok­si­ser­ve­rit sea­dis­tada võr­gu­sea­dete kaudu. Avage „Seaded“, minge valikule „Võrk ja internet“ ning valige jaotis „Proksi “. Seal saate sisestada au­to­maat­sea­dis­tuse URL-i või sea­dis­tada prok­si­ser­veri käsitsi, kasutades IP-aadressi ja porti.
• macOS: macOS-is tehakse sea­dis­ta­mine süsteemi eelis­tuste kaudu jaotises „Võrk”, kus prok­si­ser­ver ak­ti­vee­ri­takse ja kon­fi­gu­ree­ri­takse täpsemate valikute kaudu.
• Vee­bib­rau­ser: Vee­bib­rau­se­ri­tes saab prok­si­ser­ve­rit sea­dis­tada brauseri seadetest . See on eriti kasulik võrgu piiran­gute üle­ta­miseks .
• Mo­biil­sead­med: Mo­biil­sead­me­tes sea­dis­ta­takse prok­si­ser­ver vastava võrgu Wi-Fi-seadete all.
• Ettevõtte kontekst: Et­te­võ­tete või suuremate võrkude puhul saab prok­si­ser­veri sea­dis­tada eraldi arvutis või tu­le­müü­ris, sageli spet­siaalse tarkvara abil, nagu Squid või Microsoft Forefront TMG. Mõned proksid nõuavad au­ten­ti­mist, milleks tuleb sisestada ka­su­ta­ja­nimi ja parool. Pärast sea­dis­ta­mist tuleks ühendust testida, avades veebilehe või kont­rol­li­des IP-aadressi, et veenduda prok­si­ser­veri kor­rekt­ses töös.

Prok­si­ser­ve­rite eelised ja puudused

Prok­si­ser­ve­ri­tel on palju eeliseid. Eriti tä­he­le­pa­nu­väärne on ano­nüüm­sus, kuna prok­si­ser­ver suudab varjata ka­su­ta­jate IP-aadresse, kaitstes seeläbi nende iden­ti­teeti in­ter­ne­tis. Lisaks või­mal­da­vad prok­si­ser­ve­rid vee­bi­leh­tede vahemällu sal­ves­ta­mist, mis vähendab and­me­voogu ja kiirendab lehtede laadimist. Prok­si­ser­ve­rit saab kasutada ka koormuse jao­ta­miseks, jagades sis­se­tu­le­vad päringud mitme serveri vahel, et koormus jaotuks ühtlaselt.

Et­te­võ­te­tes ja ha­ri­dus­asu­tus­tes ka­su­ta­takse prok­si­ser­ve­rit sageli selleks, et kont­rol­lida juur­de­pääsu teatud vee­bi­sai­ti­dele ja filt­ree­rida välja soovimatu sisu. Prok­si­ser­veri abil on võimalik ületada ka geog­raa­filisi piiran­guid, muutes kasutaja asukohta. Veel üks eelis on kaitse kahjulike vee­bi­sai­tide eest, kuna prok­si­ser­ver suudab blo­kee­rida kahtlast liiklust.

Siiski on sellel ka mõned puudused. Tasuta või eba­tur­va­li­sed prok­si­ser­ve­rid võivad kujutada endast tur­va­riski, kuna need võivad andmeid pealt kuulata ja isegi koguda isi­ku­and­meid. Erinevalt VPN-idest ei paku paljud proksid ots­punk­ti­de­va­he­list krüp­tee­ri­mist, mistõttu on andmevoog haavatav kol­man­date osapoolte poolt pealt­kuu­la­misele. Lisaks võivad proksid ka­su­ta­jate suure arvu või halva sea­dis­tuse tõttu in­ter­ne­ti­ühen­duse kiirust aeg­lus­tada. Mõned vee­bi­sai­did tu­vas­ta­vad ja blo­kee­rivad proksi-IP-aadresse, mistõttu juur­de­pääs teatud sisule jääb piiratuks. Lisaks võib oma prok­si­ser­veri sea­dis­ta­mine olla ko­ge­ne­ma­tu­tele ka­su­ta­ja­tele keeruline.

Proxi­ser­veri ra­ken­dused

Prok­si­ser­veri ka­su­tuse­le­võt­miseks on mitmeid põhjuseid. Kahe suht­lus­part­neri vahelise va­hen­da­jana võib see võr­gu­kom­po­nent täita mit­me­su­gu­seid li­sa­funkt­sioone.

Koormuse jaotamine ja filt­ree­ri­mine

Prok­si­ser­ver võimaldab and­me­va­he­tust kahe süsteemi vahel isegi siis, kui otsene ühendus on võimatu IP-aad­res­side ühil­du­vuse puudumisetõttu – näiteks juhul, kui üks komponent kasutab IPv4-pro­to­kolli ja teine uut IPv6-stan­dar­dit. Prok­si­ser­veri kaudu suunatud andmeid on võimalik ka filt­ree­rida ja vahemällu sal­ves­tada, et blo­kee­rida klien­ti­dele teatud veebisisu või lükata au­to­maat­selt tagasi kahtlased ser­ve­ri­pä­rin­gud.

Lisaks sellele võib prok­si­ser­ver koormuse jaotamise raames jaotada sis­se­tu­le­vad päringud erinevate siht­süs­teemide vahel, et tagada võrgu koormuse mõistlik jaotumine. Peale selle on prok­si­ser­ver tulemüüri keskne komponent, mis kaitseb ar­vu­ti­süs­teeme avalikust võrgust lähtuvate rünnakute eest.

Proksi kui vahemälu

Proxi­ser­veri teine ta­va­pä­rane funkt­sioon on vahemällu sal­ves­ta­mine. Et kiiresti rea­gee­rida ko­ha­li­kust võr­gus­ti­kust tu­le­va­tele kor­du­va­tele pä­rin­gu­tele, salvestab õigesti kon­fi­gu­ree­ri­tud proxi­ser­ver in­ter­ne­ti­ser­ve­ri­telt saadud andmete koopia ajutiselt oma vahemällu. Sageli küsitavat veebisisu ei ole vaja iga kord uuesti laadida, vaid seda saab edastada otse. See säästab aega ja andmeside mahtu.

Lai­ri­ba­ühen­duse juhtimine ja koormuse jaotamine

Kui ri­ba­laiuse juh­ti­miseks ka­su­ta­takse prok­si­ser­ve­rit, jaotab see võr­guk­lien­ti­dele eelnevalt määratud ressursse koormuse alusel. See tagab, et üksikud ra­ken­dused ei blokeeri ri­ba­laiust täie­li­kult. Keskse liidesena võimaldab prok­si­ser­ver ka res­sur­si­ma­hu­kate klien­di­pä­rin­gute või ser­ve­ri­vas­tuste üm­ber­jao­ta­mist erinevate süs­teemide vahel, tagades koormuse ühtlase jaotumise ar­vu­ti­võr­gus.

Ano­nüü­mi­mine

Kuna prok­si­ser­ve­rid ta­kis­ta­vad otsest ühendust saatja ja vas­tu­võtja vahel, on võimalik peita kliendi IP-aadress si­de­ühen­duse taha. See võimaldab teatud määral ano­nüüm­sust, kuna kasutajad te­gut­se­vad väliselt prok­si­ser­veri IP-aadressi ja asukoha kaudu. Riikides, kus kehtib range in­ter­ne­ti­tsen­suur või on piiratud juur­de­pääs au­to­ri­õi­gu­sega kaitstud sisule, ka­su­ta­takse mõnikord välismaal asuvaid prok­si­ser­ve­reid geob­lo­kee­ringu üle­ta­miseks.

Millised on erinevad prok­si­ser­ve­rite tüübid?

Lisaks üldisele prok­si­ser­veri mää­rat­lusele on kasutusel mit­me­su­gu­sed nimetused erinevat tüüpi prok­si­ser­ve­rite kohta, mida sageli ei eristata üks­tei­sest selgelt. Need nimetused on seotud nii võr­gu­kom­po­nendi tehnilise ra­ken­da­mi­sega kui ka ra­ken­dus­põ­histe eri­ne­vus­tega.

Eda­si­suu­na­line vs ta­ga­si­suu­na­line proksi

Prok­si­ser­ve­rid võivad toimida kahes suunas. Eda­si­suu­na­tud prok­si­ser­ver kaitseb kliendi võrku in­ter­ne­tist tulevate mõjude eest. Kui siht­süs­teemi, näiteks vee­bi­ser­ve­rit, kaitseb ülesvoolu prok­si­ser­ver, ni­me­ta­takse seda ta­ga­si­suu­na­tud prok­si­ser­ve­riks.

• Edastav prok­si­ser­ver (kliendi kaitse): Kui prok­si­ser­ver on pai­gal­da­tud eravõrgu (LAN) ja interneti va­he­li­seks liideseks, on võimalik kohalikke seadmeid tõhusalt kaitsta avaliku võrgu mõjude eest. LAN-ist tulevad päringud võtab vastu prok­si­ser­ver ja edastab need in­ter­ne­tis asuvale siht­sead­mele, kasutades saatja aad­res­sina oma IP-aadressi. Interneti vas­tus­pa­ke­tid ei ole seega ad­res­see­ri­tud LAN-võrgus olevale kliendile, vaid läbivad samuti prok­si­ser­veri, enne kui edas­ta­takse te­ge­li­kule siht­ko­hale. Üldiselt toimib prok­si­ser­ver kont­roll­ins­tant­sina. Vastavaid tur­va­süs­teeme ei ole vaja pai­gal­dada igale võrgus olevale kliendile, vaid neid saab rakendada hal­la­ta­val arvul prok­si­ser­ve­ri­tel.
• Pöörd­proksi (serveri kaitse): Vee­bi­ser­ve­reid saab täien­da­valt turvata, pai­gu­ta­des prok­si­ser­veri avaliku võrgu juur­de­pää­sude ette. In­ter­ne­tist pärit kliendid ei pääse otse siht­ma­si­nale . Selle asemel võtab prok­si­ser­ver päringud vastu, kont­rol­lib neid vastavalt kon­fi­gu­ree­ri­tud tur­va­reeg­li­tele ja edastab need taus­taser­ve­rile, kui need on ohutud.

Ra­ken­dus­ta­sand vs voo­lu­ringi tasand

Mõned prok­si­ser­ve­rid on teh­ni­li­selt konst­ruee­ri­tud nii, et nad ana­lüü­sivad edas­ta­miseks neile edastatud and­me­pa­kette. Teistel prok­si­ser­ve­ri­tel puudub aga juur­de­pääs pa­ket­tand­me­tele. Sellistel juhtudel saab filt­ree­ri­mis­funkt­sioone rakendada saatja IP-aadressi ja sihtporti alusel.

• Ra­ken­dus­ta­sandi proksi: Ra­ken­dus­ta­sandi proksi asub OSI vii­te­mu­deli ra­ken­dus­ta­san­dil (7. kiht). Sellisel prok­si­ser­ve­ril on funkt­sioo­nid and­me­pa­ket­tide ana­lüü­si­miseks ning nende blo­kee­ri­miseks, muut­miseks või edas­ta­miseks eelnevalt kon­fi­gu­ree­ri­tud reeglite kohaselt. Ra­ken­dus­ta­sandi proksit ni­me­ta­takse ka rakendus- või ra­ken­dus­filt­riks.
• Ringkonna tasandi proksi: Ringkonna tasandi proksi töötab OSI vii­te­mu­deli trans­por­di­ki­his (4. kiht) ja seetõttu ei saa see and­me­pa­kette ana­lüü­sida. Sellist tüüpi prok­si­ser­ve­rit ka­su­ta­takse ta­va­li­selt tulemüüri filt­ri­moo­du­lina ja see võimaldab and­me­pa­ket­tide filt­ree­ri­mist portide ja IP-aad­res­side kaudu. Erinevalt ra­ken­dus­ta­sandi proksist ei saa ringkonna tasandi proksi mõjutada suhtlust ennast. Selle asemel põhineb filt­ree­ri­mine „kõik või mitte midagi” põ­hi­mõt­tel. And­me­pa­ke­tid kas lastakse läbi või blo­kee­ri­takse.

Spet­siaal­sed vs üldised prok­si­ser­ve­rid

Mõistete „spet­siaalne” ja „üldine” alusel tehtud liigitus viitab sellele, kas prok­si­ser­ver vastutab vaid ühe si­depro­to­kolli eest (spet­siaalne proksi) või kas võr­gu­lii­des toimib kõigi si­depro­to­kol­lide kon­takt­punk­tina (üldine proksi).

• Pü­hen­da­tud proksi: Nagu nimigi viitab, on pü­hen­da­tud prok­si­ser­ver kon­fi­gu­ree­ri­tud konk­reetse si­depro­to­kolli jaoks. Ta­va­li­selt ka­su­ta­takse erinevaid pü­hen­da­tud prok­si­ser­ve­reid pa­ral­leel­selt erinevate pro­to­kol­lide jaoks, nagu HTTP, FTP või SMTP.
• Üldproksi: Erinevalt pü­hen­da­tud prok­si­dest ei ole üld­prok­si­ser­ver spet­sia­li­see­ri­tud ja seda ka­su­ta­takse mitmete si­depro­to­kol­lide jaoks.

Te­ge­lik­ku­ses ra­ken­da­takse ra­ken­dus­ta­sandi proksit ta­va­li­selt spet­siaalse prok­si­ser­ve­rina. Üldisi prok­si­ser­ve­reid ka­su­ta­takse aga ühen­dus­ta­sandi prok­si­dena. Seetõttu ka­su­ta­takse neid termineid mõnikord sü­no­nüümi­dena.