Mis on vCPU?

vCPU-d on füü­si­liste CPU-de vir­tua­li­see­ri­tud ver­sioo­nid ja pil­vand­me­tööt­luse põ­hi­kom­po­nent. Nende vir­tua­li­see­ri­tud ar­vu­tus­ük­suste peamine eelis on nende hea ska­lee­ri­ta­vus, mistõttu nad mängivad olulist rolli pil­ve­hos­tin­gus.

Mida teeb vCPU?

VCPU (vir­tuaalne kesk­prot­ses­sor) on füüsilise CPU vir­tua­li­see­ri­tud variant. Teisisõnu, vCPU-d on vir­tuaal­ma­si­nate (VM) ja pil­ve­kesk­konna kesk­juh­ti­mis­moo­du­lid. Tänapäeva mit­me­tuuma­lisi prot­ses­so­reid saab kasutada mitte ainult ühe vCPU-na, vaid ka mitme vir­tuaalse CPU alusena. Po­tent­siaal­sete vCPU-de arv ei ole seotud tuumade ja niitide arvuga (vt mul­tit­h­rea­ding), vaid pigem järgmise arvutuse tu­le­mu­sega:

(niidid x tuumad) x füü­si­liste CPU-de arv = vCPU-de arv

vCPU-d on füü­si­liste mallide tark­va­ra­ra­ken­dused, mida ope­rat­sioo­ni­süs­teem tajub kui tegelikke prot­ses­so­ri­tuumi. Iga vir­tuaal­ma­sin vajab vähemalt ühte vCPU-d. Sõltuvalt stse­naa­riu­mist võib vajaduse korral määrata ka mitu vir­tuaal­set kesk­prot­ses­so­rit.

Millised on vCPU-de eelised?

Vir­tuaal­se­tel CPU-del on füü­si­liste CPU-dega võrreldes mõned olulised eelised. Peamised eelised on järgmised:

• suurem ska­lee­ri­ta­vus
• parem tõhusus
• suurem paind­lik­kus
• madalamad kulud

Vir­tua­li­see­ri­mise eeliseks on ka riist­va­ra­res­surs­side suu­re­pä­rane ska­lee­ri­ta­vus. Näiteks vir­tuaal­ma­si­nas ka­su­ta­ta­vad vCPU-d võivad pärineda mitmest erinevast füü­si­li­sest hostist. See tähendab, et prot­ses­sori jõudlust saab töö­koor­muse suu­re­ne­misel hõlpsasti suu­ren­dada.

Kui vCPU-sid enam vaja ei ole, saab neid lihtsalt kasutada teiste vir­tuaal­ma­si­nate jaoks. See on eriti väär­tus­lik hos­tin­gu­tee­nuste pakkujate jaoks, kuna alu­sinf­ra­struk­tuuri saab klientide vahel eriti tõhusalt jagada. Ka kasutajad saavad sellest kasu, kunasaavad vCPU-de nõudlust paind­li­kult kohandada. Kuna puudub kindel riist­va­ra­kon­fi­gu­rat­sioon, on pil­ve­ser­ve­rite või vir­tuaal­sete era­ser­ve­rite prot­ses­so­ri­võim­sust lihtsam suu­ren­dada või vähendada.

VCPU efek­tiiv­sus ja ska­lee­ri­ta­vus on eeliseks ka kulude sei­su­ko­halt. Ühe host-süsteemi baasil on võimalik käitada mitut ope­rat­sioo­ni­süs­teemi, seal­hul­gas vastavat ra­ken­dus­tark­vara. See tähendab, et ole­mas­ole­vat ar­vu­tus­võim­sust ka­su­ta­takse op­ti­maal­selt ja paljudel juhtudel väheneb vajadus täiendava riistvara järele.

Millal ka­su­ta­takse vCPU-sid?

vCPU-d on pil­vand­me­tööt­luse toi­mi­miseks hä­da­va­ja­li­kud. Kui riist- ja tarkvara tehakse pilves kät­te­saa­da­vaks, ka­su­ta­takse vir­tuaal­seid ar­vu­tus­ük­susi. Neid ka­su­ta­takse näiteks pil­ve­sal­ves­tuse, serveri hostingu või pilve-arvuti (nt Windows 365) ka­su­ta­mise raames. Te­ge­li­kult vaja­mi­ne­vate vCPU-de arv sõltub teie töö­koor­mu­sest. Paljudes stse­naa­riu­mi­tes piisab ühest kuni kahest vCPU-st. Nõud­li­ku­mate töö­koor­muste puhul, nagu andmebaas, e-post või män­gu­ser­ver, on nõuded kõrgemad. See kehtib ka füü­si­liste ar­vu­tus­ük­suste ka­su­ta­misel.

Dockeriga sarnasedkon­tei­nerplat­vor­mid on teine vCPUsid kasutav vir­tua­li­see­ri­mis­teh­no­loo­gia. Erinevalt vir­tuaal­ma­si­na­test, kus vir­tua­li­see­ri­takse täie­li­kult toimivad süsteemid, vir­tua­li­see­ri­takse kon­tei­nerplat­vormi­del ainult üksikuid rakendusi.

Kuidas arvutada vCPU nõuded

Vir­tua­li­see­ri­tud keskkonna suur väl­ja­kutse on pakkuda piisavalt vCPU-sid ilma ar­vu­tus­võim­sust rais­ka­mata. Selleks, et välja arvutada, kui palju vCPU-sid on vaja, võite võtta aluseks füü­si­liste tuumade arvu. Näiteks, kui tarkvara (ärge unustage ope­rat­sioo­ni­süs­teemi) vajab kaheksat füüsilist tuuma, peaksite vir­tuaal­kesk­kon­nale eraldama kaheksa vCPU-d.

Kui hiljem nõuded suu­re­ne­vad, kuna hakkate sa­ma­aeg­selt käivitama rohkem rakendusi või projekt muutub kee­ru­li­se­maks, võite lihtsalt suu­ren­dada vCPU-de arvu. Kui nõuded vähenevad, vähendage lihtsalt vCPU-de arvu.

Ar­vu­tus­ma­hu­kate töö­koor­muste puhul on oluline, et vCPU-d oleksid määratud eri­ne­va­tele füü­si­lis­tele CPU-dele. Näiteks, kui teil on alg­sead­mena ka­he­tuuma­line CPU (2 füüsilist ja 4 loogilist tuuma), peaksite op­ti­maalse jõudluse saa­vu­ta­miseks jagama neli loogilist tuuma järg­mi­selt:

• Määrake esimesele vir­tuaal­ma­si­nale loogiline tuum 0 ja loogiline tuum 2. Need on füü­si­li­selt pai­gal­da­tud ka­he­tuumaliste prot­ses­so­rite esimesed tuumad. Kät­te­saa­da­vad ressursid peaksid olema piisavad töö­koor­muse täit­miseks.
• Samal ajal võite loogilist tuuma 1 ja loogilist tuuma 3 (füü­si­liste ka­he­tuumaliste prot­ses­so­rite teised tuumad) kasutada teise vir­tuaal­ma­sina jaoks töö­koor­muste jaoks, mis ei ole väga nõudlikud, näiteks DNS-server.