Ülevaade olu­li­se­ma­test Linuxi käskudest

Nagu enamik kaas­aeg­seid ope­rat­sioo­ni­süs­teeme, pakub ka Linux ka­su­tajale käsurea, mille abil saab süsteemi juhtida kä­su­reakäs­kude abil. Kõiki seadeid, mida saab määrata graa­fi­lise ka­su­ta­ja­lii­d­ese (GUI) kaudu, on võimalik teha ka käsurea kaudu. Tut­vus­tame teile olu­li­se­maid Linuxi käske ning selgitame nende funkt­siooni ja ka­su­ta­mist.

50 olulisema Linuxi käsu nimekiri

sudo-käsk Linuxis

Linuxi käsk sudo(kasutaja asen­da­mine) võimaldab käivitada programmi teise kasutaja õigustega. Ta­va­li­selt on selleks vaja sisestada parool. Käsk sudo küsib alati selle ka­su­ta­ja­konto parooli, mille nimel programm käi­vi­ta­takse.

Kui käsk si­ses­ta­takse ilma ka­su­ta­ja­nime li­sa­miseta, mää­ra­takse siht­ka­su­ta­jaks su­per­ka­su­taja root.

sudo -u USERNAME PROGRAM CALL

Käsk ls Linuxis

ls käsk ls tähendab „list“ (loend) ja seda ka­su­ta­takse kataloogi sisu ku­va­miseks (kõigi selles ka­ta­loo­gis leiduvate failide ja kaustade nimede ku­va­miseks).

Käsu süntaks on järgmine:

ls [OPTIONS] DIRECTORY

Kui ls ka­su­ta­takse ilma ka­ta­loo­ginime määramata, kuvab see käsk praeguse kataloogi sisu. Li­sa­või­ma­luste abil saab määrata, millist teavet ja kuidas seda kuvatakse.

Linuxi käsk cd

Linuxi käsk cd tähistab kataloogi va­he­ta­mist ja seda ka­su­ta­takse ka­ta­loo­gi­puus lii­ku­miseks.

Käsu süntaks on järgmine:

cd [OPTION] DIRECTORY

Kui siht­ka­ta­loogi ei ole määratud, lülitub cd au­to­maat­selt kasutaja ko­du­ka­ta­loogi. Kui cd ka­su­ta­takse mii­nus­mär­giga (-), naaseb see eelmisse kataloogi.

käsk „touch“ Linuxis

Linuxi käsurea käsku touch saab kasutada failide juur­de­pääsu- ja muutmise aja­mär­kide muut­miseks. Kui touch ra­ken­da­takse failile, mida veel ei ole olemas, luuakse see au­to­maat­selt, mis tähendab, et seda käsku saab kasutada ka tühjade failide loomiseks. Kasutage touch järgmise mustri järgi:

touch [OPTIONS] FILE

Et määrata faili ajamärge soovitud kuu­päe­vaks, kasutage valikut -t koos vormidel [YY]MMDDhhmm[.ss] esitatud aja­and­me­tega.

Näide:

touch -t 1703231037 file.txt

Juur­de­pääsu- ja muutmise ajamärgid on nüüd seatud 23. märtsile 2017 kell 10:37. Muudatust saab piirata kas juur­de­pääsu- või aja­mär­ki­dega, kasutades valikuid -a ja -m. Kui käsku touch ka­su­ta­takse ilma valikuta -t, siis ka­su­ta­takse praegust ajamärki.

mkdir-käsk Linuxis

Käsk mkdir Linux mkdir tähendab kataloogi loomist ja võimaldab Linuxi ka­su­ta­ja­tel luua uusi katalooge. Kasutage järgmist süntaksit, et luua uus kataloog praeguses ka­ta­loo­gis:

mkdir [OPTION] DIRECTORY NAME

Kui kataloog tuleb luua kindlasse siht­ka­ta­loogi, siis märkige selle kataloogi ab­so­luutne või suhteline tee.

rm-käsk Linuxis

Linuxi käsk rm (remove) kustutab failid või terved ka­ta­loo­gid lõplikult. Käsu ka­su­ta­mine toimub järgmise süntaksi alusel:

rm [OPTIONS] FILE/DIRECTORY

Kui soo­vi­takse kustutada kataloog koos kõigi selle alam­ka­ta­loo­gi­dega, siis kasuta rm koos valikuga -R (–recursive).

Käsk rmdir Linuxis

Kui soovid kustutada konk­reetse kataloogi, kasuta käsurea käsku rmdir (kataloogi eemal­da­mine) järgmise süntaksi järgi:

rmdir [OPTION] DIRECTORY

rmdir abil saab kustutada ainult tühje katalooge. Kataloogi koos selle kõigi failide ja alam­ka­ta­loo­gi­dega kus­tu­ta­miseks kasuta käsku rm (remove) koos valikuga –r.

Teistest ar­tik­li­test leiate veel võimalusi Linuxi faili või kataloogi kus­tu­ta­miseks.

Linuxi käsk mv

Linuxi käsk mv (move) kopeerib faili või kataloogi ja kustutab algse elemendi. Kui seda ka­su­ta­takse sama kataloogi piires, siis saab käsku mv kasutada failide üm­ber­ni­me­ta­miseks.

Prog­ram­mi­kõne põhineb järgmisel süntaksil:

mv [OPTIONS] SOURCE TARGET

cp-käsk Linuxis

Linuxi käsku cp (copy) ka­su­ta­takse failide ja ka­ta­loo­gide ko­pee­ri­miseks. Käsu põ­hisün­taks on järgmine:

cp [OPTIONS] SOURCE TARGET

ALLIKAS on element, mida soo­vi­takse kopeerida. Seejärel mää­ra­takse ko­pee­ri­mis­prot­sessi SIHT­KO­HAKS kas fail või kataloog. Kui määrate siht­fai­liks ole­mas­oleva faili, kir­ju­ta­takse selle sisu üle al­li­ka­fai­liga. Teil on ka võimalus luua siht­fai­lina uus fail, millele võite anda mis tahes nime.

Linuxi käsk pwd

Kasuta käsku „Linux pwd (lühend väl­jen­dist „print working directory“), et kuvada praeguse töö­ka­ta­loogi nimi.

Käsu süntaks on järgmine:

pwd [OPTIONS]

zip-käsk Linuxis

Kasuta käsku zip, et pakkida mitu faili zip-arhiiviks. Käsu süntaks on järgmine:

zip DESTINATION FILES

Sihteks on loodava zip-faili nimi või asukoht. Failid tähistab pa­ki­ta­vate failide nimesid või asukohti (eraldatud tü­hi­ku­tega).

käsk „unzip“ Linuxis

Saad kasutada unzip failide väl­ja­võt­miseks zip-ar­hii­vi­dest. Süntaks on järgmine:

unzip FILE.zip -d DESTINATION

Siin tähistab FILE ZIP-arhiive, millest failid välja pakitakse. Soovi korral võid kasutada va­li­ku­või­ma­lust -d TARGET, et määrata siht­ka­ta­loog, kuhu tu­le­mus­fai­lid sal­ves­ta­takse. Muidu sal­ves­ta­takse failid prae­gu­sesse kataloogi.

Käsk „ln“ Linuxis

Käsk Linux ln (lühend sõnast „link“) loob failile või ka­ta­loo­gile otsetee. See loob sellele failile uue ka­ta­loo­gi­kande, mis võimaldab pääseda vastavale failile juurde teise failitee kaudu. Käsk ln peab alati sisaldama vähemalt läh­te­faili teed.

ln [OPTIONS] path/to/sourcefile

Sel juhul luuakse praeguses töö­ka­ta­loo­gis sama nimega otsetee. Võid ka sisestada siht­ka­ta­loogi ja anda otseteele soovitud nime:

ln [OPTIONS] path/to/sourcefile path/to/shortcut

Linuxi käsk cat

Linuxi käsk cat (lühend sõnast „conca­te­nate“) loodi vahendina failide sisu ühen­da­miseks ning seda saab kasutada ka le­he­kül­je­va­he­ta­jana failide sisu ku­va­miseks ter­mi­na­lis.

Kasuta ter­mi­na­lis cat järgmise sün­tak­siga, et lugeda faili ja suunata selle väljund stdout -le (stan­dard­väl­jund):

cat OPTIONS FILE

Mitut faili võib eraldada tü­hi­ku­tega:

cat OPTIONS FILE1 FILE2

grep-käsk Linuxis

Käsu Linux grep abil saate otsida teks­ti­fai­li­dest. Ot­sin­gu­must­rina võib kasutada mis tahes mär­gi­ja­da­sid või re­gu­laar­aval­disi. Kasutage grep järgmise süntaksi järgi:

grep [OPTIONS] SEARCH PATTERN [FILE(S)]

Kui grep leiab ot­sin­gu­must­rile vastava stringi, kuvatakse ter­mi­na­lis selle rida number koos failini­mega. Ta­va­li­selt ka­su­ta­takse grep kõigi käesoleva kataloogi failide puhul. Valik -r võimaldab re­kur­siiv­set otsingut alam­ka­ta­loo­gi­des.

Linuxi käsk diff

Kä­su­reaprog­ramm diff on mõeldud kahe faili võrd­le­miseks. Samuti saab diff abil kindlaks teha, kas kaks kataloogi si­sal­da­vad samu faile.

Käivita programm ter­mi­na­lis järgmise süntaksi abil:

diff [OPTIONS] FILE1 FILE2

Linuxi käsk cmp

cmp kuulub paketti diff ja seda ka­su­ta­takse failide sisu võrd­le­miseks. Erinevalt käskust diff toimub joon­da­mine baitide tasandil, mistõttu sobib see eriti hästi bi­naar­fai­lide jaoks. Kasutage cmp järgmise süntaksi järgi:

cmp [OPTIONS] FILE1 FILE2

Kui cmp leiab erinevusi, kuvab kä­su­reaprog­ramm ter­mi­na­lis esimese erinevuse baidi ja rea numbri.

tar-käsk Linuxis

Käsk tar võimaldab kirjutada erinevaid faile ja katalooge jär­jes­tikku faili tar ning kasutada seda vajaduse korral taas­ta­mise va­ru­koo­piana. Erinevalt Windowsis levinud zip-vor­min­gust säilivad ar­hi­vee­ri­tud faili kõik ka­su­ta­ja­õi­gu­sed ka pärast lah­ti­pak­ki­mist. Kasutage järgmist süntaksit:

tar [OPTIONS] FILES

Kui soovite luua uue arhiivi, kasutage tar koos va­li­ku­tega -c (uue arhiivi loomine) ja -f (arhiivi kir­ju­ta­mine määratud faili või sellest lugemine). Li­sa­tea­vet leiate meie artiklist, mis käsitleb tar-va­ru­koo­piaid ja arhiivide loomist Linuxis.

echo-käsk Linuxis

Kasuta [käsku Linuxecho](t3://page?uid=3405), et väl­jas­tada stringid rida-realt stan­dard­väl­jun­disse (ta­va­li­selt terminali).

Käsu üldine süntaks on järgmine:

echo [OPTIONS] STRING

käsk „clear“ Linuxis

Kasutage käsurea käsku clear ekraani sisu tüh­jen­da­miseks.

clear

Ekraanile ilmub tühi terminal koos käs­ku­reale. Vanemad si­ses­tused jäävad ekraani ajaloo puhvrisse. Selle käsu asemel võid terminali tüh­jen­dada ka klah­vi­kom­bi­nat­sioo­niga [Ctrl] + [L].

ssh-käsk Linuxis

Saad kasutada ssh, et ühendada oma arvuti välise arvutiga SSH-pro­to­kolli kaudu, mis tähendab, et satud teise arvuti käsureale. Süntaks on järgmine:

ssh USERNAME@HOSTNAME

Siin tä­his­ta­vad USERNAME ja HOSTNAME ka­su­ta­ja­nime, millega soovite sisse logida, ning välise arvuti aadressi.

wget-käsk Linuxis

Interneti-failide al­la­laa­di­miseks võid kasutada [käsku Linuxwget](t3://page?uid=25698). Kasuta selleks järgmist süntaksit:

wget [OPTION] LINK

Siin tähistab LINK URL-i, kust faili leida. Soovi korral võid kasutada va­li­ku­list argumenti -c, et jätkata katkenud al­la­laa­di­mist.

ping-käsk Linuxis

Kasutage käsku „Linux ping, et kont­rol­lida teiste võrgus olevate arvutite kät­te­saa­da­vust. Käsu süntaks on järgmine:

ping [OPTIONS] TARGET

Lisaks edasi-tagasi lä­bi­mis­ajale (RTT) – aja­va­he­mi­kule and­me­pa­keti saatmise ja vastuse saamise vahel – kuvab ping ter­mi­na­lis ka siht­süs­teemi IP-aadressi. Va­li­ku­liste ar­gu­men­tide abil saab määrata pakettide arvu või sekundite arvu, mille möödudes ping lõpetab töö.

ftp- või sftp-käsk Linuxis

See võimaldab teil vahetada faile kohaliku süsteemi ja võrgus oleva teise arvuti vahel. Kasutage FTP-d (File Transfer Protocol) järgmise süntaksi järgi, et luua ühendus siht­ar­vuti FTP-serveriga:

ftp [OPTIONS] [HOST[PORT]]

Aad­res­si­mine toimub hostinime või IP-aadressi kaudu. Pordi numbri määramine on va­ba­taht­lik. Kasutage FTP-d ainult usal­dus­väär­se­tes võrkudes, kuna see protokoll ei ole turvaline. Tur­va­li­suse ta­ga­miseks on peaaegu alati soo­vi­ta­tav kasutada SFTP-d (SSH File Transfer Protocol). Kä­su­reaprog­ramm sftp toimib sarnaselt ftp andmete edas­ta­miseks võrgus, kuid siin on and­meedas­tus krüp­tee­ri­tud. SFTP kasutab stan­dar­dina Secure Shelli (SSH), st ka selle au­ten­ti­mis­mee­to­deid. Teises artiklis selgitame, kuidas kasutada SSH-võtmeid oma võr­gu­ühen­duses.

ip-käsk Linuxis

Kä­su­reaprog­ramm ip kuulub prog­ram­mi­ko­gu­misse iproute2, mille abil saab terminali kaudu võr­gu­lii­de­seid käivitada ja kon­fi­gu­ree­rida. Käsu üldine süntaks on järgmine:

ip [OPTIONS] OBJECT [COMMAND [ARGUMENT]]

Millist toimingut käsk ip teostab, mää­ra­takse kindlaks objektide, alam­käs­kude ja nende ar­gu­men­tide abil.

Programm toetab mit­me­su­gu­seid objekte, nagu address (IP-aadress), link (võr­gu­lii­des), route (mars­ruu­di­ta­beli kanne) või tunnel, millele saab lisada alam­käsklusi, nagu add, change, del, list või show.

Näiteks kui soovid leida konk­reetse võr­gu­lii­d­ese IP-aadressi (nt eth0), kasuta käsku ip koos objektiga address, käsuga show ja ar­gu­men­diga dev eth0:

ip address show dev eth0

Teises artiklis näitame teile ük­sik­as­ja­li­ku­malt, kuidas Linuxis IP-aadressi kuvada.

Linuxi käsud apt, pacman ja yum

Igal Linuxi dist­ri­but­sioo­nil on pakettide haldur, mille abil saab tark­vara­pa­kette alla laadida ja hallata. Ra­ken­duste ins­tal­li­mise käsk on järgmine:

apt install [PACKET] # Debian-based distributions such as Ubuntu
pacman -S [PACKET] # Arch-based distributions
yum install [PACKET] # Red Hat-based distributions

[PACKET] on selle paketi või programmi nimi, mida soovid ins­tal­lida. Enamasti tuleb neid käske käivitada sudo juu­r­õi­gus­tes. Teistes dist­ri­but­sioo­ni­des, kus ka­su­ta­takse teisi pa­ket­ti­hal­du­reid, võivad käsud erineda. Igal halduril on muu hulgas ka käsud pakettide eemal­da­miseks, pakettide nimekirja uuen­da­miseks ja kõigi ins­tal­li­tud pakettide uuen­da­miseks. Ubuntu puhul on need käsud järgmised.

apt remove [PACKET] # remove package
apt update # update package list
apt upgrade # upgrade packages

netstat-käsk Linuxis

Kä­su­reaprog­rammi netstat ka­su­ta­takse võr­gu­lii­deste seisundi kont­rol­li­miseks. Käsu üldine süntaks on järgmine:

netstat [OPTIONS]

Kasutage netstat ilma li­sapa­ra­meet­ri­teta, et kuvada ter­mi­na­lis kõik avatud pis­ti­ku­pe­sad. Samuti saate järgmiste li­sapa­ra­meet­rite abil vaadata mars­ruu­di­ta­be­lit (-r), liideste sta­tis­ti­kat (-i), varjatud ühendusi (-M) või võr­gu­ühen­duse teateid (-N). Li­sa­tea­vet leiate netstati tut­vus­tu­sest.

trace­route-käsk Linuxis

Selleks et jälgida IP-and­me­pa­keti lii­ku­mis­teed teie süsteemi ja siht­ar­vuti vahel, võite kasutada käsku traceroute. Kasutage järgmist mustrit.

traceroute [OPTIONS] HOSTNAME

traceroute abil saate kindlaks teha, milliste ruuterite ja in­ter­ne­ti­sõl­mede kaudu IP-pakett siht­ar­vu­tini jõuab – näiteks viivituse põhjuse väl­ja­sel­gi­ta­miseks.

käsk „route“ Linuxis

Kä­su­reaprog­rammi route abil saab tuuma IP-mars­ruu­di­ta­be­lit küsida ja muuta. Käsk põhineb järgmisel süntaksil:

route [OPTIONS] [add|del] [-net|-host] TARGET

Kasuta käsku ilma pa­ra­meet­ri­teta, et kuvada tuuma täielik mars­ruu­di­ta­bel:

route

Kui soovid määrata marsruudi võrku, kasuta alamkäsku add.

route add -net 10.0.0.0

Linuxi käsk dig

dig on ot­sin­gu­töö­riist, mille abil saab DNS-serverilt teavet küsida ja seda ter­mi­na­lis kuvada. Seda kä­su­reaprog­rammi ka­su­ta­takse ta­va­li­selt järgmise süntaksi järgi, et küsida kindla do­mee­ninime IP-aadressi ja muud DNS-teavet:

dig [@SERVER] [DOMAIN] [TYPE]

SERVER on DNS-server, millest tuleks otsida soovitud teavet. Kui serverit ei ole märgitud, määrab dig stan­dardse DNS-serveri faili /etc/resolv.conf alusel. DOMAIN tähistab do­mee­ninime, millest DNS-teavet tuleks otsida. TYPE ka­su­ta­takse päringu tüübi mää­ra­miseks, st ANY (kõik kanded), A (hosti IPv4-kanne) või AAAA (hosti IPv6-kanne). Stan­dardne päringu tüüp on mää­rat­le­tud kui A.

Linuxi käskud „mount“ ja „unmount“

Kui fai­li­süs­teem tuleb in­teg­ree­rida ope­rat­sioo­ni­süs­teemi ka­ta­loo­gi­struk­tuuri kaudu, siis ka­su­ta­takse Linuxis kä­su­reaprog­rammi mount. Käsu üldine süntaks on järgmine:

mount [OPTIONS] DEVICE MOUNTPOINT

DEVICE = Selle sal­ves­tus­seadme sead­me­faili asukoht, mida soovid par­tit­sioo­nina ühendada.

MOUNT­POINT = Asukoht ope­rat­sioo­ni­süs­teemi ka­ta­loo­gi­struk­tuu­ris, kuhu soovite par­tit­siooni ühendada. Ühen­dus­punkt mää­ra­takse ta­va­li­selt ab­so­luutse teena.

Näide:

mount /dev/sdd /media/usb

Seade sdd on pai­gal­da­tud kataloogi /media/usb.

dd-käsk Linuxis

Kä­su­reaprog­ramm dd võimaldab ko­pee­ri­mis­prot­sessi, mille käigus loetakse andmed bit haaval si­sendfai­list (if) ja kir­ju­ta­takse väl­jundfaili (of). Programmi käi­vi­ta­mine toimub järgmise süntaksi alusel:

dd if=Source of=Target [OPTIONS]

Allika ja siht­ko­hana võite määrata nii üksikuid faile kui ka terveid par­tit­sioone (nt /dev/sda1) või tervet sal­ves­tus­sea­det (nt /dev/sda).

dd if=/dev/sda5 of=/dev/sdb1

chmod-käsk Linuxis

Kä­su­reaprog­rammi chmod (lühend sõnadest „change mode“) ka­su­ta­takse õiguste mää­ra­miseks Unix-laadsetes fai­li­süs­teemi­des (nt ext2, ext3, ext4, reiser, xfs). Käsu üldine süntaks on järgmine:

chmod [OPTIONS] MODE FILE

või

chmod [OPTIONS] MODE DIRECTORY

Asendaja MODE tähistab ko­hal­da­ta­vat õiguste maski. Li­sa­tea­vet sellise süsteemi loomise kohta ja selle kohta, millele tuleks tä­he­le­panu pöörata, leiate meie juhendist juur­de­pää­su­õi­guste kohta chmod-i abil. Valiku -R abil saab õigusi re­kur­siiv­selt määrata ka­ta­loo­gis olevatele alam­ka­ta­loo­gi­dele ja failidele.

Linuxi käsk chown

Käsk „Linux chown “ tähendab omaniku muutmist ja võimaldab muuta omaniku õigusi.

chown [OPTIONS] [USER][:[GROUP]] FILE

või

chown [OPTIONS] [USER][:[GROUP]] DIRECTORY

Kasutaja või rühma oma­ni­ku­õi­guste mää­ra­miseks on saadaval neli või­ma­likku kom­bi­nat­siooni. Omanik ja rühm mää­ra­takse si­ses­ta­tud andmete alusel uuesti:

chown [OPTIONS] owner_name:group_name file.txt

# The group is reset according to the input, the user remains unchanged:
chown [OPTIONS] :group_name file.txt
# The owner is reset according to the input, the group remains unchanged:
chown [OPTIONS] owner_name file.txt
# The user is reset according to the input. The group is set to the default group for the logged-in user:
chown [OPTIONS] owner_name: file.txt
# The changes are recursively extended to subdirectories with the help of OPTION `-R`.

Linuxi käsk adduser

Ka­su­ta­ja­konto loomiseks on kõige lihtsam kasutada kä­su­reaprog­rammi adduser. Tegemist on Linuxi käsuga useradd põhineva Perl-skriptiga, mis pakub samu funkt­sioone ka­su­ta­ja­sõb­ra­li­kul viisil. Käsu adduser ka­su­ta­miseks on vaja root-õigusi ning seda ka­su­ta­takse järgmise süntaksi järgi:

adduser [OPTIONS] USERNAME

Kasutage adduser ilma li­sapa­ra­meet­ri­teta, et lisaks uuele ka­su­ta­ja­kon­tole luua au­to­maat­selt sama nimega ka­su­ta­ja­tun­nus, ko­du­ka­ta­loog ja ka­su­ta­ja­grupp.

adduser test

Seejärel avaneb in­te­rak­tiivne dialoog, kus saate määrata parooli ja muud ka­su­ta­ja­and­med (pärisnimi, kontori number, te­le­fo­ni­num­ber jne).

Linuxi käsk passwd

Kasutage käsku [linuxpasswd](t3://page?uid=25774), et muuta kasutaja parooli või määrata, kont­rol­lida ja muuta in­ter­val­lid. Käsu süntaks on järgmine:

passwd [OPTIONS] USERNAME

Kui soovid muuta mõne teise kasutaja parooli, vajad selleks root-õigusi. Oma parooli muut­miseks kasuta käsku passwd ilma ka­su­ta­ja­nime li­sa­miseta. Kui parool tuleb blo­kee­rida, kasuta käsku passwd koos valikuga -l (–lock). Muud valikud või­mal­da­vad määrata paroolide keh­ti­vusaja (-x), samuti hoiatus- (-w) ja kont­rol­linter­val­lid (-i).

Linuxi käsk groupadd

Käsurea programmi groupadd ka­su­ta­takse ka­su­ta­ja­grup­pide loomiseks. Kasutage programmi groupadd root-õigustega järgmise süntaksi järgi:

sudo groupadd [OPTIONS] GROUPS

Igal äsja loodud rühmal on oma rühma ID (GID). Rühma ID-d vahemikus 0–99 on re­ser­vee­ri­tud süs­tee­mi­rüh­ma­dele. Kui soovid uue ka­su­ta­ja­rühma GID-d ise määrata, kasuta käsurea käsku groupadd koos valikuga -g (GID). Kui soovid luua süs­tee­mi­rühma, kasuta valikut -r (root).

Linuxi käsk chattr

Kä­su­reaprog­ramm chattr (lühend sõnadest „change attribute“) võimaldab teil vaadata at­ri­buu­ti­dega faile või katalooge. Atribuudi sead­miseks kasutage chattr järgmise süntaksi järgi:

chattr [OPTIONS] +ATTRIBUTE FILE

Asenda plussmärk mii­nus­mär­giga, et at­ri­buu­did uuesti eemaldada. Näiteks määra atribuut -i, et takistada faili või kataloogi muutmist (kus­tu­ta­mist või muutmist). Muude at­ri­buu­tide ja võimalike valikute kohta vaata programmi chattr ka­su­tus­ju­hen­dit.

Käsk lsattr Linuxis

Kui soovite näha, millised at­ri­buu­did on failile või ka­ta­loo­gile määratud, kasutage käsurea käsku lsattr (lühend sõnadest „list att­ri­bu­tes”) järgmise süntaksi järgi:

lsattr [OPTIONS] FILE/DIRECTORY

Linuxi käsk chgrp

Käsk chgrp tähistab grupi va­he­ta­mist ja seda ka­su­ta­takse failide ja ka­ta­loo­gide gru­pi­kuu­lu­vuse hal­da­miseks. Et saaksid chgrp valitud faili või kataloogi suhtes kasutada, peavad sul olema omaniku või root’i õigused. Need on ainsad grupid, kuhu sa kuuluda võid. chgrp ka­su­ta­takse järgmise süntaksi järgi:

chgrp [OPTIONS] GROUP FILE

või

chgrp [OPTIONS] GROUP DIRECTORY

Valik -R viitab ka­ta­loo­gis si­sal­du­va­tele alam­ka­ta­loo­gi­dele ja failidele.

Linuxi käsk „man“

Käsk man avab teie Linuxi dist­ri­but­siooni käsitsi le­he­kül­jed (man-le­he­kül­jed) otse ter­mi­na­lis. Kasutage käsitsi le­he­kül­gede avamiseks järgmist skeemi:

man [OPTION] TOPIC

Linuxi man-le­he­kül­jed on jagatud 10 tee­ma­vald­konda: ka­su­ta­ja­kä­sud, süs­tee­mi­kut­sed, prog­ram­mee­ri­mis­keele C funkt­sioo­nid, fai­li­vor­min­gud, kon­fi­gu­rat­sioo­ni­fai­lid, mängud, muud, süs­tee­miad­mi­nist­ree­ri­mis­kä­sud, põhilised funkt­sioo­nid, uued käsud.

Linuxi käsk shutdown

Root-kasutaja saab süsteemi sulgeda käsuga „Linux shutdown “. Käsu süntaks on järgmine:

shutdown [OPTIONS] [TIME] [MESSAGE]

Kui soovite süsteemi sulgeda, on teil võimalus määrata aeg, millal süsteem peaks välja lülituma. Selleks kasutage kas konk­reet­set kellaaega (hh:mm) või ta­ga­si­lu­ge­mist (+m). Süsteemi teised kasutajad saavad teate süsteemi sulgemise kohta. Vajaduse korral võib sellele lisada isikliku sõnumi. Kui käsku shutdown ka­su­ta­takse koos valikuga -r, järgneb süsteemi sul­ge­misele taas­käi­vi­ta­mine.

Linuxi käsk „top“

Käsk top kuvab dü­naa­mi­lise ülevaate kõigist käi­mas­ole­va­test prot­ses­si­dest. Käsk põhineb järgmisel struk­tuu­ril:

top [OPTIONS]

Prot­ses­si­info väljundit saab mit­me­su­guste valikute abil kohandada. Prot­ses­si­üle­vaade top (muu hulgas) toetab järgmisi kiirklahve väl­jun­dite sor­tee­ri­miseks:

• [P] = Sorteerib väljundi vastavalt prot­ses­sori koor­mu­sele
• [M] = Sorteerib väljundi vastavalt sal­ves­tus­ruumi va­ja­du­sele
• [N] = Sorteerib väljundi numb­ri­li­selt PID-i järgi
• [A] = Sorteerib väljundi vanuse järgi
• [T] = Sorteerib väljundi aja järgi
• [U KA­SU­TA­JA­NIMI või UID] = Filt­ree­rib väljundi vastava kasutaja järgi

Kasuta kiirklahvi [H], et avada abileht, või [Q], et sulgeda prot­ses­side ülevaade.

Linuxi käsk lscpu

Kasuta lscpu (lühend sõnast list cpu) järgmise mustri järgi, et kuvada ter­mi­na­lis teavet prot­ses­sori ar­hi­tek­tuuri kohta.

lscpu [OPTIONS]

Võimalike valikute kohta vaadake oma ope­rat­sioo­ni­süs­teemi ka­su­tus­ju­hen­dit.

lshw-käsk Linuxis

Käsk lshw tähistab riistvara loendit ja kuvab ter­mi­na­lis teavet riist­va­ra­kom­po­nen­tide kohta. Kasutage lshw järgmise süntaksi järgi:

lshw [OPTIONS]

Käsk toetab mit­me­su­gu­seid valikuid väl­jund­vor­mingu ko­han­da­miseks (-html, -xml, -short, -businfo) ning teabe ulatuse mää­ra­miseks (nt –sanitize tundliku teabe peit­miseks).

kill-käsk Linuxis

kill on kä­su­reaprog­ramm, mille abil saab protsesse peatada ja lõpetada. Käsk edas­ta­takse järgmise skeemi kohaselt, lisades soovitud signaali ja valitud protsessi ID.

kill [OPTIONS] [-SIGNAL] PID

Tavalised märgid on:

1. TERM: Põhjustab protsessi enese lõ­pe­ta­mise (standard)
2. KILL: Sundib protsessi lõpetama (süsteemi kaudu)
3. STOP: Peatab protsessi
4. CONT: Lubab peatatud prot­ses­sil jätkuda

killall-käsk Linuxis

Kasutage käsku „Linux killall koos konk­reetse ot­si­sõ­naga, et lõpetada ainult need prot­ses­sid, mille nimed langevad kokku (kok­ku­lan­ge­vuse leid­miseks ka­su­ta­takse esimest 15 tähemärki).

killall [OPTIONS] [-SIGNAL] [PROCESS NAME]

Valik -e (–exact) võimaldab laiendada otsingut protsessi nime kõikidele tä­he­mär­ki­dele.

kasulik käsk Linuxis

Knice urea pa­ra­mee­ter nice määrab protsessi alguses täis­ar­vu­liste sammude kaupa protsessi väärtuse vahemikus -20 kuni +19, mille alusel jao­ta­takse süsteemi kasutatav ar­vu­tus­võim­sus. Vahemik -20 kuni +19 vastab Linuxi priori­tee­di­ta­se­me­tele 100 kuni 139. Protsess, mille väärtus nice -20, on kõrgem priori­teet kui protsess, mille väärtus on 19. Solo-süntaks on järgmine:

nice [OPTION] [COMMAND]

Kui ei ole teisiti määratud, algab iga protsess väär­tu­sega 0 ( nice ). Kasutage valikut -n protsessi priori­teedi mää­ra­miseks. Tuleb märkida, et ne­ga­tiiv­seid priori­teete saab määrata ainult root-õigustega.

pgrep-käsk Linuxis

Kä­su­reaprog­ramm pgrep võrdleb käi­mas­ole­vate prot­ses­side nimekirja ot­sin­gu­sõ­naga ja kuvab vastavad PID-id, kui leitakse vasteid. Üldine süntaks on järgmine:

pgrep [OPTIONS] Search term

Vaikimisi kuvab pgrep kõikide prot­ses­side PID-id, mis si­sal­da­vad ot­sin­gu­ter­mini. Kui soovid piirata otsingut ainult täpsete vastega, kasuta käsku koos valikuga -x. Kui soovid protsessi nime kõrval saada ka PID-i, kasuta pgrep koos valikuga -l. Sarnaselt käskuga grep toetab pgrep re­gu­laar­aval­dis­tel põ­hi­ne­vaid ot­sin­gu­ter­mi­neid.

ps-käsk Linuxis

Käsk „Linux ps kuvab ter­mi­na­lis loendi kõigist käi­mas­ole­va­test prot­ses­si­dest.

ps [OPTIONS]

Kui vajate ük­sik­as­ja­likku väljundit, kasutage ps koos valikuga -f (ük­sik­as­ja­lik) või -F (väga ük­sik­as­ja­lik). Li­sa­või­ma­luste kohta vaadake oma ope­rat­sioo­ni­süs­teemi ka­su­tus­ju­hen­dit.

Täien­da­vad Linuxi käsud üle­vaat­li­kult

Põhikäsud

Ka­te­goo­rias „Põhikäsud“ leiad Linuxi põhikäsud, mida ka­su­ta­takse terminali juh­ti­miseks. Õpi, kuidas tüh­jen­dada terminali ekraani, otsida ajaloo hulgast vara­semaid sisestusi või lõpetada terminali seanss.

1. väljumine

Käsurea käsk exit lõpetab praeguse seansi ja sulgeb terminali.

exit

Selle asemel võid kasutada klah­vi­kom­bi­nat­siooni [Ctrl] + [D].

2. abi

Kasuta käsku help, et vaadata kõigi in­teg­ree­ri­tud shell-käskude (sis­se­ehi­ta­tud käskude) loendit. Kutsu kä help koos mõne shell-käskuga, et saada asjaomase käsu lü­hi­kir­jel­dus.

help COMMAND

3. ajalugu

Bashis sal­ves­ta­takse ajaloosse viimased 500 käsureale si­ses­ta­tud käsku. See funkt­sioon aitab käskude si­ses­ta­misel ning võimaldab noo­leklah­vide abil eelmiste käskude nimekirja sirvida ja neid uuesti käivitada.

Ajalugu saab otsida märk­sõ­nade abil klah­vi­kom­bi­nat­sioo­niga [Ctrl] + [R]. Samuti on võimalik vaadata ter­mi­na­lis num­mer­da­tud täielikku nimekirja. Kasutage käsku history ilma li­sapa­ra­meet­ri­teta ja ar­gu­men­ti­deta.

history

Kui soovid tulemusi filt­ree­rida, ühenda history Linuxi toru abil kä­su­reaprog­ram­miga grep (vt ot­sin­gu­või­ma­lusi) ja sisesta ot­sin­gu­sõna.

history | grep SEARCH TERM

Abi le­he­kül­jed

Oled ummikus ja ei tea, mida teha? Ära muretse. Linuxis on terminali kaudu otse kät­te­saa­da­vad mit­me­su­gu­sed abi- ja do­ku­men­tat­sioo­ni­le­hed, näiteks Unixi man-lehed ja GNU info-lehed. Need si­sal­da­vad ük­sik­as­ja­likku kir­jel­dust kõigi kä­su­reaprog­rammide, süs­tee­mi­kut­sete, kon­fi­gu­rat­sioo­ni­fai­lide, fai­li­vor­min­gute ja põhiliste funkt­sioo­nide kohta. Linuxi käskudega whatis ja apropos saad leida kä­su­reaprog­ramme abi-lehtede ka­te­goo­rias, mis või­mal­da­vad sul otsida oma ope­rat­sioo­ni­süs­teemi man-lehtedest märksõnu.

1. muide

Kasutage apropos, et otsida oma ope­rat­sioo­ni­süs­teemi ka­su­tus­ju­hendi le­he­kül­gede pealkirju ja kir­jel­dusi märk­sõ­nade järgi. Juhinduge järg­mi­sest skeemist:

apropos [OPTIONS] SEARCH TERM

Käsk toetab erinevaid valikuid. Kasutage valikut -e, et piirata otsingut täpsete vastega, või kasutage metamärke (-w '*SEARCH TERM') ja re­gu­laar­aval­disi (-r).

2. info

Käsu info abil saate kuvada GNU info-le­he­kül­jed konk­reetse teema kohta. Enamasti vastavad need le­he­kül­jed kä­si­raa­matu le­he­kül­ge­dele, millele pääseb ligi man abil, kuid erinevalt nendest si­sal­da­vad need linke, mis muudavad kä­si­raa­matu na­vi­gee­ri­mise liht­sa­maks. Kasutage järgmist süntaksit:

info [OPTION] TOPIC

Kui käsk on antud ilma va­li­ku­või­ma­luse või teemata, suu­na­takse sind GNU info-lehe põ­hi­me­nüüsse.

3. pinfo

Prog­ram­miga pinfo saate kä­su­reaprog­rammi info variandi, mis põhineb kä­su­reab­rau­se­ril Lynx ja kuvab tea­be­lehti, millel on esile tõstetud lingid. Kasutage pinfo samamoodi nagu käsku info:

pinfo [OPTIONS] TOPIC

4. mis see on

Kä­su­reaprog­ramm whatis võimaldab otsida märksõnu kä­si­raa­ma­tu­leh­te­delt. Käivita see programm koos mõne levinud märk­sõ­naga, et otsida ope­rat­sioo­ni­süs­teemi kä­si­raa­ma­tust täpseid vasteid. Kui vaste leitakse, kuvab whatis ter­mi­na­lis selle lü­hi­kir­jel­duse.

whatis [OPTIONS] SEARCH TERM

whatis (-w '\*SEARCH TERM') toetab ka asen­dus­märke ja re­gu­laar­aval­disi (-r).

Ka­ta­loo­gi­toi­min­gud

Kasutate Linuxi ka­ta­loo­gi­käsklusi, et terminali kaudu oma süsteemis katalooge luua, kustutada ja hallata ning ka­ta­loo­gi­puus liikuda. Selle ka­te­goo­ria kõige olu­li­se­mad kä­su­reakä­sud on cd, ls, mkdir ja rmdir.

1. chroot

Käsku chroot (lühend sõnadest „change root“) ka­su­ta­takse käsu käi­vi­ta­miseks teises juur­ka­ta­loo­gis. Näiteks ka­su­ta­takse chroot krii­ti­liste prog­rammide eral­da­miseks ülejäänud fai­li­süs­tee­mist. Programmi käi­vi­ta­mine nõuab juu­r­õi­gusi ja toimub järgmise valemi alusel:

chroot DIRECTORY COMMAND

2. mkdir siin

mkdirhier abil saate luua terveid ka­ta­loo­gi­hierar­hiaid üheainsa käsurea käsuga:

mkdirhier [OPTION] /home/user/directory1/directory2/directory3

Kui ka­ta­loo­gid directory1 ja directory2 on juba olemas, loob mkdirhier ainult directory3. Muidu luuakse kõik kolm kataloogi.

3. puu

Kui ls kuvab vaid kataloogi sisu, siis käsurea käsuga tree saab kogu ka­ta­loo­gi­hierar­hia re­kur­siiv­selt puu­st­ruk­tuu­rina kuvada. Käsu süntaks on järgmine:

tree [OPTIONS] [DIRECTORY]

Failide haldamine

Selles tabelis esitatud Linuxi käsud või­mal­da­vad teil ter­mi­na­lis teha mit­me­su­gu­seid fai­li­toi­min­guid. Kasutage Linuxi põhikäske, nagu cp, mv ja rm, et oma süsteemis faile kopeerida, tei­sal­dada, ümber nimetada või kustutada.

1. failinimi

Failitee edas­ta­takse käsurea di­rek­tii­vile basename, mis lihtsalt tagastab failinime ilma vaikimisi teeta. Käsu süntaks on järgmine:

basename [OPTIONS] path/to/files [SUFFIX]

Seda käsku saab valikute abil laiendada mitmele failile.

2. comm

Kasutage kä­su­reaprog­rammi comm, et võrrelda jär­jes­ta­tud faile (st programmi sort abil) rida-realt. Programmi käi­vi­ta­mine toimub järgmise süntaksi alusel:

comm [OPTIONS] FILE1 FILE2

Programm toetab kolme võimalust:

• -1: jäta välja korduvad read alates FILE1. reast
• -2: jäta välja uni­kaal­sed read alates FILE2
• -3: jäta välja kõik mõlemas failis si­sal­du­vad read

3. lõigata

Käsk cut võimaldab eraldada faili sisu faili teks­ti­reast (nt logi- või CSV-failidest). Käsu süntaks on järgmine:

cut [OPTIONS] FILE

Väl­ja­võe­tud osa täpne asukoht mää­ra­takse kindlaks valikute -b (baitide asukoht), -c (märkide asukoht), -d (eraldaja) ja -f (väli) abil.

4. dirname

dirname on basename vastand. See käsurea käsk võimaldab eraldada fai­li­teest ka­ta­loo­gi­osa ja kuvada selle ter­mi­na­lis ilma faili­ni­meta. Käsu süntaks on järgmine:

dirname [OPTIONS] path/to/file

5. fail

Käsurea käsuga file saab kuvada teavet faili tüübi kohta. Käsu ka­su­ta­mine toimub järgmise süntaksi alusel:

file [OPTIONS] FILE

6. lsof

Linuxi käsk lsof tähistab avatud failide loendit – see on vahend, mis kuvab ter­mi­na­lis teavet avatud failide kohta, jär­jes­ta­tuna PID-i (protsessi ID) järgi. Käivita programm ter­mi­na­lis järgmise süntaksi abil:

lsof [OPTIONS]

Kuna Unix-laadsed süsteemid, nagu näiteks Linux, järgivad üldiselt põhimõtet, et „kõik on fail“, on käsu lsof väl­jas­ta­tav nimekiri vastavalt pikk. Ta­va­li­selt ka­su­ta­takse selle väljundi pii­ra­miseks erinevaid valikuid.

7. md5sum

Käsurea käsk md5sum aitab teil arvutada ja kont­rol­lida failide MD5-kont­roll­sum­masid.

8. kleebi

Sarnaselt prog­ram­mile cat võimaldab ka kä­su­reaprog­ramm paste faili sisu väl­jas­tada stan­dard­väl­jun­disse. Kuid kui cat lihtsalt ühendab sisu, siis paste ühendab veergu veergu. Käsu põ­hisün­taks on järgmine:

paste [OPTIONS] FILE1 FILE2 …

Valikuga -d saate määrata, millist eraldajat paste kasutab. Vaikimisi ka­su­ta­takse eral­da­jana ta­bu­laa­to­rit. Valikuga -s (jär­je­kor­ras) saab ak­ti­vee­rida teise režiimi. Selle puhul kantakse esimese si­sendfaili kõik read väljundi esimesse rida. Kõigi teiste si­sendfai­lide andmed järgnevad eraldi väl­jund­ri­da­dena, nii et iga väl­jund­rida sisaldab ainult ühe si­sendfaili sisu.

9. üm­ber­ni­me­ta­mine

Käsurea programm rename võimaldab failide ja kaustade üm­ber­ni­me­ta­mist re­gu­laar­aval­diste (regex) abil. Erinevalt prog­ram­mist mv sobib programm rename failide tööt­le­miseks, kus mitme faili nimesid tuleb osaliselt või täie­li­kult kohandada. Kasutage rename järgmise süntaksi järgi:

rename [OPTIONS] 'REGULAR_EXPRESSION' FILE

Re­gu­laar­aval­di­sed järgivad asen­da­misel järgmist süntaksit:

s/SEARCHPATTERN/REPLACEMENT/MODIFIER

10. purustada

shred on kä­su­reaprog­ramm, mis võimaldab faile tur­va­li­selt kustutada. Valitud elemendid kir­ju­ta­takse kus­tu­ta­mis­prot­sessi käigus üle, mistõttu neid ei ole võimalik kri­mi­na­lis­ti­liste mee­to­di­tega taastada. Käsu üldine süntaks on järgmine:

shred [OPTIONS] FILE

11. sor­tee­rima

Kasutage käsurea käsku sort failini­me­kir­jade ja programmi väljundi jär­jes­ta­miseks numb­ri­li­selt, tä­hes­ti­ku­li­ses jär­je­kor­ras ja ridade kaupa. Käsu üldine süntaks on järgmine:

sort [OPTIONS] FILE

Sor­tee­ri­mis­mee­to­dit saab valikute abil kohandada. Näiteks numb­ri­lise jär­je­korra (-n), juhusliku jär­je­korra (-R) või käänulise jär­je­korra (-r) järgi.

12. jagamine

Failide ja­ga­miseks ka­su­ta­takse käsurea käsku split. Selle süntaks on järgmine:

split [OPTIONS] [INPUT [PREFIX]]

Asen­dus­märk INPUT vastab ja­ga­ta­vale failile. PREFIX määrab osalevate failide nimed. Nende nimed järgivad järgmist mustrit:

PREFIXaa, PREFIXab, PREFIXac …

Kui eelnevat koodi ei ole määratud, kasutab split vaikimisi eelnevat koodi x. Valikuga -b (baitides) saab määrata osaliste failide suuruse. Seda saab määrata kas baitides (b), ki­lo­bai­di­des (k) või mega­bai­di­des (m).

Näide:

split -b 95m archive.tgz split-archive.tgz.

13. sta­tis­tika

Käsurea käsk stat (status) kuvab valitud failide ja ka­ta­loo­gide juur­de­pääsu- ja muutmise ajaandmed. Käsu üldine süntaks on järgmine:

stat [OPTIONS] FILE

Väl­jund­vor­min­gut saab valikute abil kohandada.

14. uniq

Käsurea käsku uniq ka­su­ta­takse ta­va­li­selt koos käsuga sort, et eemaldada sor­tee­ri­tud failidest kor­dus­ri­dad. Järgmises näites on käsk sort toruga (|) ühendatud käsuga uniq, et fail esmalt sor­tee­rida ja seejärel väl­jas­tada ilma kor­dus­ri­da­deta.

sort file.txt | uniq

Ot­sin­gu­või­ma­lu­sed

Linux pakub mit­me­su­gu­seid käsurea käske, mille abil saab süsteemis otsinguid teha otse terminali kaudu.

1. leida

Käsu find abil saad otsida Linuxi failides. See toimib järgmise süntaksi alusel:

find [OPTIONS] [DIRECTORY] [SEARCHCONDITION] [ACTIONS]

Määratud kataloog on otsingu alg­ka­ta­loog. Seejärel otsib käsk läbi alg­ka­ta­loogi ja selle alam­ka­ta­loo­gid. Kui kataloogi ei ole si­ses­ta­tud, alustab find otsingut prae­gu­sest töö­ka­ta­loo­gist.

Valikute abil saate määrata ot­sin­gukri­tee­riu­mid ja toimingud. Vaikimisi on määratud toiming -print: kõikide ot­sin­gu­tu­le­muste täielike failini­mede väl­jas­ta­mine stan­dard­väl­jun­disse (ta­va­li­selt terminali). Li­sa­va­li­kud või­mal­da­vad filt­ree­rida failinime, faili suuruse, juur­de­pää­suaja jne järgi. Need on loetletud vastaval man-lehel.

2. leida

Kä­su­reaprog­ramm locate võimaldab samuti faile terminali kaudu otsida. Erinevalt prog­ram­mist find ei otsi see aga fai­li­ka­ta­loo­gist, vaid spet­siaal­selt loodud ja re­gu­laar­selt uuen­da­ta­vast and­me­baasist. Seetõttu annab locate tulemusi märksa kiiremini kui find. Konk­reetse faili ot­si­miseks and­me­baasist ka­su­ta­takse locate järgmise süntaksi järgi:

locate SEARCHPATTERN

Ot­sin­gu­mus­ter võib sisaldada metamärke asen­dus­mär­ki­dena (*). Pane need ju­tu­mär­ki­desse, et vältida nende tõl­gen­da­mist käsurea poolt.

3. tre-agrep

tre-agrep ka­su­ta­takse ka teks­ti­fai­li­dest ot­sin­gu­must­rite alusel stringide ot­si­miseks. Erinevalt grep ei kuvata aga mitte ainult täpseid vasteid, vaid lubatud on ka li­gi­kaud­sed tulemused, näiteks need, kus tähed on vahetuses või kus puuduvad tä­he­mär­gid. Programm põhineb TRE-raa­ma­tu­ko­gul ja teeb selle kät­te­saa­da­vaks käsurealt. tre-agrep süntaks vastab käsule grep:

tre-agrep [OPTIONS] SEARCHPATTERN FILE(S)

Seadete abil saate määrata vea mak­si­maalse lubatud piiri. Järgmises näites lubatakse mak­si­maal­selt ühte kõr­va­le­kal­let.

tre-agrep -1 'Linux' test .txt

4. updatedb

Otsing locate toimib kor­ra­li­kult ainult juhul, kui faili /var/lib/locatedb hoitakse pidevalt aja­ko­h­asena. Käsk updatedb võimaldab and­me­ba­asi käsitsi uuendada. Pange tähele, et selleks on vaja root-õigusi:

updatedb

5. kus

Käsu whereis abil saate leida valitud programmi bi­naar­koodi, läh­te­koodi või ka­su­tus­ju­hendi faile. Käsu üldine süntaks on järgmine:

whereis [OPTIONS] PROGRAM

Pa­ra­meetreid saab kasutada, et piirata otsingut teatud fai­li­tüü­pide või ka­ta­loo­gi­dega.

6. milline

Kui soovid kindlaks teha programmi bi­naar­fai­lid, kasuta ter­mi­na­lis käsku which järgmise sün­tak­siga, et kuvada nende asukohad.

which [OPTIONS] PROGRAM

Vaikimisi kuvab käsk which esimese leitud faili. Kasutage valikut -a, et kuvada kõik ot­sin­gukri­tee­riumi­dele vastavad failid.

Ka­su­ta­ja­and­med

Kasutage järgmiste ka­te­goo­riate kä­su­reaprog­ramme, et saada ük­sik­as­ja­likku teavet süsteemis re­gist­ree­ri­tud ka­su­ta­jate, nende rühmade ja prot­ses­side kohta.

1. sõrm

Kä­su­reaprog­ramm finger võimaldab ka­su­ta­ja­and­me­tele juurde pääseda. Kasutage käsku koos soovitud ka­su­ta­ja­ni­mega:

finger [options] [USERNAME]

Kasutage finger ilma ka­su­ta­ja­nime si­ses­ta­miseta, et saada teavet oma konto kohta.

2. rühmad

Käsk groups kuvab valitud ka­su­ta­ja­konto rühmade kuuluvuse. Kasuta groups ilma ka­su­ta­ja­nime li­sa­miseta, et kuvada kõik rühmad, kuhu sinu ka­su­ta­ja­konto kuulub.

Kasuta käsurea käsku järgmise mustri järgi:

groups [OPTIONS] [USERNAME]

3. id

Käsurea käsk id kuvab valitud ka­su­ta­ja­kon­tode kasutaja- ja rühma-ID-d. Kui soovid teada saada oma ID-sid, kasuta käsku ilma ka­su­ta­ja­nime li­sa­miseta.

id [OPTIONS] [USERNAME]

Väljundi ulatust saab piirata valikute abil.

4. viimane

Kasutage käsku last järgmise näite järgi, et vaadata viimati sisse loginud ka­su­ta­jate nimekirja, seal­hul­gas sis­se­lo­gi­mise ja väl­ja­lo­gi­mise aegu.

last [OPTIONS] [USERNAME]

Vastav teave saadakse failist wtmp koodi /var/log/wtmp all. Kui soovid küsida teavet ainult ühe konk­reetse konto kohta, sisesta käsureale käsk koos soovitud ka­su­ta­ja­ni­mega.

5. w

Käsk w kuvab nimekirja kõigist re­gist­ree­ri­tud ka­su­ta­ja­test, seal­hul­gas kõikidest prot­ses­si­dest, mida nad on käi­vi­ta­nud. Kasuta w koos ka­su­ta­ja­ni­mega, et piirata käsu tulemust vaid selle ka­su­ta­ja­kon­toga:

w [OPTIONS] [USERNAME]

Väljundi ulatust ja vormingut saab valikute abil kohandada.

6. kes

Käsk who kuvab ük­sik­as­ja­likku teavet süsteemis re­gist­ree­ri­tud ka­su­ta­jate kohta. Käsu üldine süntaks on järgmine:

who [OPTION] [SOURCEFILE]

Vaikimisi viitab who /var/run/utmp olevatele andmetele praegu re­gist­ree­ri­tud ka­su­ta­jate kohta. Teil on võimalus määrata teabe allikaks üks järg­mis­test failidest.

7. whoami

Kasuta käsku whoami, et saada teada oma ka­su­ta­ja­nimi.

whoami [OPTIONS]

Ka­su­ta­ja­kon­tode haldamine

Linux pakub mitmeid programme, mille abil saate ka­su­ta­ja­kon­to­sid ja gruppe otse terminali kaudu luua, kustutada ja hallata. Siin on teile kokku pandud ülevaade olu­li­se­ma­test Linuxi käskudest ka­su­ta­ja­kon­tode hal­da­miseks. Samuti leiate sellest ka­te­goo­ri­ast Linuxi terminali käsud, mis või­mal­da­vad teil koodile juurde pääseda teiste ka­su­ta­ja­õi­gus­tega, seal­hul­gas su­per­ka­su­taja rootina.

1. chfn

Käsurea käsk chfn (lühend sõnast „change finger”) võimaldab teil ka­su­ta­ja­konto li­sa­tea­vet kohandada, näiteks tegelikku nime, kon­to­ri­numb­rit ning era- või töö­te­le­fo­ni­numb­reid. Üldine süntaks on järgmine:

chfn [OPTION "NEW VALUE"] [USERNAME]

Millised ka­su­ta­ja­and­med saavad uue väärtuse, mää­ra­takse kindlaks valikute -f (pärisnimi), -r (kon­to­ri­num­ber), -w (töö telefon) ja -h (era telefon) abil.

2. chsh

Käsurea käsk chsh (lühend sõnast „change shell”) muudab valitud kasutaja sis­se­lo­gi­mis­kesk­konna. Andmete si­ses­ta­misel järgi järgmist mustrit:

chsh [OPTIONS] USERNAME

Võite kasutada valikut -s, et muuta ka­su­ta­ja­konto sis­se­lo­gi­mis­kesk­konda.

3. deluser

Kä­su­reaprog­ramm deluser kustutab süsteemi kontode failidest kõik valitud ka­su­ta­ja­konto kanded. deluser käi­vi­ta­miseks on vaja root-õigusi ning selle käi­vi­ta­miseks ka­su­ta­takse järgmist süntaksit:

deluser [OPTIONS] USERNAME

Kui soovid kustutada ka kõik failid kasutaja ko­du­ka­ta­loo­gist, kasuta käsku koos va­li­ku­tega --remove-home. Kui soovid kustutada kõik ka­su­ta­ja­fai­lid süs­tee­mist, kasuta valikuid --remove-all-files.

4. delgroup

Käsurea käsk delgroup (lühend sõnadest „delete group“) kustutab ole­mas­oleva ka­su­ta­ja­grupi. Käsu täit­miseks on vaja root-õigusi. Käsu delgroup üldine süntaks on järgmine:

delgroup [OPTIONS] GROUP

5. groupmod

Ole­mas­ole­vate ka­su­ta­ja­grup­pide nimesid ja grupi-ID-sid (GID) saab muuta käsuga groupmod. Seda käsurea käsku ka­su­ta­takse root-õigustega järgmise süntaksi järgi:

groupmod OPTIONS GROUP

Kasutage groupmod koos pa­ra­meet­riga -g, et GID-i kohandada. Käivitage käsk koos pa­ra­meet­riga -n, et grupi nimi üle kirjutada.

6. newgrp

Käsk newgrp (lühend sõnast „new group“) võimaldab re­gist­ree­ri­tud ka­su­ta­ja­tel muuta oma praegust grupi ID-d ilma, et nad peaksid välja logima ja uuesti sisse logima. Käsu üldine süntaks on järgmine:

newgrp [-] [GROUP]

Kui käsku newgrp ka­su­ta­takse koos va­li­ku­lise pa­ra­meet­riga [-], põhjustab rühma va­he­ta­mine kasutaja keskkonna taas­käi­vi­ta­mise – justkui oleks kasutaja uuesti sisse loginud. Need, kes kasutavad newgrp ilma rühma mää­ra­miseta, vahetavad rühma, mis on määratud /etc/passwd all.

7. su

Käsk su võimaldab ka ajutist kasutaja vahetust, et käivitada programm siht­ka­su­taja õigustega. Erinevalt käsust sudo ei käi­vi­ta­tagi seda käsku otseselt. Selle asemel toimub iden­ti­teedi vahetus. Selle asemel, et küsida käivitava kasutaja parooli, küsitakse siht­ka­su­taja parooli. Käsu üldine süntaks on järgmine:

su [OPTIONS] [USERNAME]

Kui ka­su­ta­ja­nime ei ole märgitud, valitakse siht­ka­su­ta­jaks root.

8. usermod

Käsurea käsk usermod võimaldab teil varem loodud ka­su­ta­ja­kon­to­sid muuta. Kasutage käsku usermod root-õigustega järgmise süntaksi järgi:

usermod [OPTIONS] USERNAME

Milliseid muudatusi soo­vi­takse teha, saab määrata valikute abil. Näiteks saab valikuga -l NEW_NAME muuta ka­su­ta­ja­nime. Li­sa­va­li­kuid leiate vastavalt man-lehelt.

Süs­tee­mi­käs­kud

Ka­te­goo­rias „Süs­tee­mi­kä­sud“ leiad Linuxi põhilised süs­tee­mi­juh­ti­mis­kä­sud. Kasuta järgmisi käske süsteemi taas­käi­vi­ta­miseks ja väl­ja­lü­li­ta­miseks terminali kaudu – soovi korral saad neid ajastada.

1. logger

Kasutage logger järgmise skeemi järgi:

logger "YOUR MESSAGE"

Leia süs­tee­mi­logi numbri /var/log/syslog all.

2. taas­käi­vita

Käsurea käsk reboot käivitab süsteemi taas­käi­vi­tuse. Taas­käi­vi­tuse käi­vi­ta­miseks tuleb käsk täita root-õigustega.

reboot [OPTIONS]

3. rtcwake

Käsurea käsk rtcwake võimaldab süsteemi ajastatud käi­vi­ta­mist ja sulgemist. Käsu süntaks on järgmine:

rtcwake [OPTIONS] [MODE] [Time]

Valige konk­reetne režiim (-m MODE), millesse süsteem peaks kindlal ajal üle minema (-s TIME IN SECONDS). Teil on ka võimalus süsteem täpselt määratud ajal üles äratada (-t UNIXTIME).

Süs­tee­mi­info

Ka­te­go­rias „Süs­tee­mi­info“ oleme kogunud kä­su­reaprog­ramme, mille abil saate hankida teavet ja staa­tus­aru­an­deid, mis annavad teile põhjaliku ülevaate süsteemi sei­sun­dist.

1. kuupäev

Käsk date kuvab süs­tee­mi­aja koos kuu­päe­vaga.

date [OPTIONS] [OUTPUTFORMAT]

Kui soovite programmi kutsumise kon­teks­tis (vt rtcwake) töötada konk­reetse ajaga, määrake see kindlaks valiku -d 'DATE' abil. Lisaks toe­ta­takse mit­me­su­gu­seid valikuid, mis või­mal­da­vad kuupäeva- ja kel­laa­ja­and­meid soovitud vor­min­gusse tei­sen­dada.

2. df

Kasuta käsku df (vaba kettaruum) järgmise näite järgi.

df [OPTIONS] [FILE]

Kui käsku ka­su­ta­takse koos konk­reetse failiga, näitab süsteem ainult selle par­tit­siooni vaba ruumi, kus fail asub. Muul juhul kuvatakse ühendatud par­tit­sioo­nide vaba kõ­va­ket­ta­ruum. Valik -l (local) piirab df kohaliku fai­li­süs­tee­miga. Samuti toetab see valikuid, mis või­mal­da­vad väl­jund­vor­min­gut kohandada.

3. dmesg

Programm dmesg (lühend sõnast „display message”) kuvab ter­mi­na­lis süsteemi ring­puhvri sõnumeid ja võimaldab teil tuvastada riistvara- ja drai­ve­ri­rik­keid. Kasutage dmesg järgmise skeemi järgi:

dmesg [OPTIONS]

Väljund dmesg sisaldab kõiki käi­vi­tus­prot­se­duuri sõnumeid ja on seetõttu pikk. Seda kä­su­reaprog­rammi ka­su­ta­takse sageli koos le­he­kül­je­va­he­ta­jaga, näiteks more, less või tail.

4. tasuta

Käsk free kuvab mälu kasutuse. Üldine süntaks on järgmine:

free [OPTIONS]

Väl­jun­dina saad kaks spet­si­fi­kat­siooni: Mem (mälu) ja Swap. Free toetab ka valikut -h, mis võimaldab kuvada mä­lu­ka­su­tust inimesele loetavas vormingus.

5. hostinimi

Kasutage käsku hostname järgmise mustri järgi, et kuvada süsteemi DNS-nimed.

hostname [OPTIONS]

6. uname

Käsurea käsk uname tähistab käsku unix name ja seda ka­su­ta­takse süsteemi teabe ku­va­miseks tuumast. Käsk toetab mit­me­su­gu­seid valikuid, mille abil saab väljundit soovitud teabe järgi filt­ree­rida. Need on loetletud vastavas man-kä­si­raa­ma­tus.

uname [OPTIONS]

7. töö­kind­lus

Kui soovite teada saada, kui kaua süsteem on viimasest taas­käi­vi­ta­mi­sest saadik töötanud, kasutage käsurea käsku uptime järgmise mustri järgi:

uptime

8. vmstat

Jäl­gi­mis­töö­riista vmstat abil saate vaadata teavet vir­tuaal­mälu, kettale kir­ju­ta­mise ja sealt lugemise toi­min­gute ning prot­ses­sori tegevuse kohta. Kutsuge vmstat järgmise süntaksi järgi, et kuvada keskmised väärtused alates süsteemi viimasest käi­vi­ta­mi­sest.

vmstat [OPTIONS]

vmstat pakub ka pidevat sei­re­re­žiimi, mis loeb süsteemi näitajaid soovitud sa­ge­du­sega, vastavalt soovitud aja­va­he­mi­kule se­kun­di­tes.

vmstat [Options] [INTERVAL [REPETITIONS]]

Riist­va­ra­and­med

Selle ka­te­goo­ria Linuxi käsud annavad ük­sik­as­ja­likku teavet riist­va­ra­kom­po­nen­tide kohta, mis moo­dus­ta­vad teie süsteemi aluse.

1. lspci

Kasutage lspci (lühend sõnast list pci) järgmise mustri järgi, et kuvada ük­sik­as­ja­likku teavet PCI-seadmete kohta.

lspci [OPTIONS]

Võimalike valikute kohta vaadake oma ope­rat­sioo­ni­süs­teemi ka­su­tus­ju­hen­dit.

2. lsusb

Kasutage lsusb (lühend sõnast „list usb“), et kuvada ter­mi­na­lis ük­sik­as­ja­lik teave USB-seadmete kohta.

lsusb [OPTIONS]

Võimalike valikute kohta vaadake oma ope­rat­sioo­ni­süs­teemi ka­su­tus­ju­hen­dit.

Prot­ses­si­juh­ti­mine

Linuxis ni­me­ta­takse käi­vi­ta­tud programmi instantsi prot­ses­siks. Järgmised terminali käsud kuuluvad prot­ses­si­hal­duse stan­dard­va­rus­tusse ning või­mal­da­vad teil terminali kaudu hõlpsasti jälgida kõiki süsteemis käi­vi­ta­tud protsesse ja neid vajaduse korral juhtida.

1. chrt

Kä­su­reaprog­ramm chrt tegeleb prot­ses­side pideva juh­ti­mi­sega ning võimaldab tuvastada ja kohandada käi­mas­ole­vate prot­ses­side reaala­ja­oma­dusi (ajas­ta­mise reegleid ja priori­teete) või käivitada käske ja nende argumente kind­laks­mää­ra­tud reaala­ja­oma­dus­tega. Käsu üldine süntaks on järgmine:

chrt [OPTIONS] [PRIOTITY] PID/COMMAND [ARGUMENT]

Kasutage chrt priori­teeti määramata ja koos valikuga -p, et tuvastada valitud prot­ses­side reaalajas at­ri­buu­did.

chrt pakub ka võimalust määrata või de­fi­nee­rida käi­mas­ole­vate või äsja käi­vi­ta­tud prot­ses­side ajas­ta­mise reegleid valikute abil. Li­sa­tea­vet selle kohta leiate vastavast man-käsust.

2. ionice

Käsurea käsku ionice ka­su­ta­takse selleks, et mõjutada protsessi priori­teeti, mis kasutab tuuma sisend-väl­jund­lii­dest. Käsu üldine süntaks on järgmine:

ionice [OPTIONS] COMMAND

Käsu ionice käi­vi­ta­miseks on vaja root-õigusi. Käsk eristab kolme ajas­ta­mis­klassi, mis mää­ra­takse pa­ra­meet­riga -c class. Või­ma­li­kud väärtused on 1, 2 ja 3.

• 1 = Reaalajas: sisend-väljund-ope­rat­sioon viiakse kohe läbi.
• 2 = Parim võimalik: I/O-tegevus viiakse läbi nii kiiresti kui võimalik.
• 3 = Oote­re­žiim: I/O-ope­rat­sioon viiakse läbi ainult siis, kui ükski teine protsess ei kasuta I/O-aega.

3. nohup

Ta­va­li­selt lõ­pe­ta­takse kõik kasutaja sõltuvad prot­ses­sid au­to­maat­selt niipea, kui terminali seanss suletakse (st exit abil). Linuxi käsk nohup (lühend sõnadest „no hangup”) eemaldab käsu prae­gu­sest seansist ja võimaldab seda jätkata ka pärast süs­tee­mist väl­ja­lo­gi­mist.

nohup COMMAND

4. pidof

Kä­su­reaprog­ramm pidof väljastab kõigi programmi prot­ses­side protsessi iden­ti­fit­see­ri­mis­numb­rid (PID-id). Määrake PID-id pidof abil järgmise mustri järgi:

pidof [OPTIONS] PROGRAM

Kui soovid väl­jas­tada ainult esimese protsessi ID-d, kasuta pidof koos valikuga -s (lühend sõnast „single shot“).

5. pidkill

Nagu kill, saadab ka käsk pkill signaali valitud prot­ses­sile. Aad­res­si­mist ei tehta siiski PID-i järgi. Selle asemel antakse ot­sin­gu­sõna, mis vastab käi­mas­oleva protsessi nimele. Seda võib väl­jen­dada ka re­gu­laar­aval­di­sena. pkill edastab stan­dard­sig­naali TERM, kui muid signaale pole määratud. Käsu üldine süntaks on järgmine:

pkill [OPTIONS] [-SIGNAL] [SEARCHTERM]

Li­sa­või­ma­luste abil saab käsu piirata konk­reetse kasutaja prot­ses­si­dega (-U UID), konk­reetse va­nem­prot­sessi alam­prot­ses­si­dega (-P PID) või kõige uuemate (-n) või vanimate (-o) prot­ses­si­dega.

6. pstree

Kasutage pstree, et kuvada kõik käi­mas­ole­vad prot­ses­sid puu­st­ruk­tuu­ris. Käsu üldine süntaks on järgmine:

pstree [OPTIONS]

Väljundi vormingut ja ulatust saab erinevate valikute abil kohandada.

7. renice

Käsurea käsk renice võimaldab teil määrata käi­mas­oleva protsessi priori­teeti. Üldine süntaks on järgmine:

renice PRIORITY [OPTIONS]

8. uni

Käsk Linux sleep võimaldab kat­kes­tada praeguse terminali seansi kind­laks­mää­ra­tud ajaks. Käsu üldine süntaks on järgmine:

sleep NUMBER[SUFFIX]

Kui kasutate sleep ilma lisandita, tõl­gen­da­takse seda se­kun­di­tena (s). Teil on ka võimalus kat­kes­tada terminali seanss mi­nu­ti­teks (m), tundideks (h) või päevadeks (d).

9. üles­an­nete kogum

Käsurea käsk taskset on mõeldud prot­ses­side täpsemaks juh­ti­miseks ning seda ka­su­ta­takse mit­me­prot­ses­so­ri­lis­tes süs­teemi­des prot­ses­side või käskude mää­ra­miseks konk­reet­se­tele prot­ses­so­ri­tele. Käsu ka­su­ta­miseks on vaja root-õigusi ning see järgib ühte järg­mis­test must­ri­test:

taskset [OPTIONS] MASK COMMAND
taskset [OPTIONS] -p PID

Protsessi või käsu prot­ses­so­rile määramine toimub kuue­teist­küm­nend­süs­teemi bitimaski abil. Kuna selline määramine bitimaski abil ei ole eriti in­tui­tiivne, ka­su­ta­takse taskset ta­va­li­selt koos pa­ra­meet­riga -c (–cpu-list), et või­mal­dada prot­ses­so­rite numb­ri­list määramist (nt 0, 5, 7, 9–11).

Pager

Kas soovid kasutada ülevaadet mit­me­le­he­kül­je­lise faili sisu jäl­gi­miseks? Pager-ka­te­goo­ria kä­su­reaprog­rammi abil saad valida, millised osad ter­mi­na­lis kuvatakse, ning vajaduse korral failis in­te­rak­tiiv­ses režiimis kerida.

1. pea

Käsku Linux head ka­su­ta­takse faili esimese osa ku­va­miseks. Käsu üldine süntaks on järgmine:

head [OPTIONS] File

Kasutage valikut -n NUMBER_LINES, et määrata, mitu rida tuleb väl­jas­tada, alustades algusest.

2. vähem

Käsurea programm less võimaldab teks­ti­faili sisu kuvamist ter­mi­na­lis. Üldine süntaks on järgmine:

less [OPTIONS] FILE

Väljund kuvatakse au­to­maat­selt in­te­rak­tiiv­ses režiimis. See võimaldab teil valitud dokumenti sirvida või otsida märksõna järgi. Klahv [Q] lõpetab in­te­rak­tiivse lu­ge­mis­re­žiimi. Muud juht­klah­vid ja saadaval olevad valikud on toodud programmi ka­su­tus­ju­hen­dis.

3. saba

Kuigi head kuvab vaikimisi valitud faili esimesed 10 rida, kuvab Linuxi käsk tail viimased 10 rida. Mõlemat le­he­kül­je­va­he­ta­jat ka­su­ta­takse samal viisil (vt head).

Toi­me­ta­jad

Linuxis ei ole kon­fi­gu­rat­sioo­ni­fai­lide ko­han­da­miseks, koo­di­lõi­kude re­di­gee­ri­miseks ega lühikeste märkmete kir­ju­ta­miseks vaja graa­fi­list teks­ti­re­di­gee­ri­mis­prog­rammi. Lihtsaid teks­ti­re­dak­to­reid saab ter­mi­na­lis kiiresti ja vii­vi­tu­seta käivitada. Siin tut­vus­tame kolme programmi, mida tasub tunda.

1. emacs

Emacs on plat­vor­mi­ülene teks­ti­re­dak­tor, mida saab prog­ram­mee­ri­mis­lii­d­ese abil vastavalt va­ja­du­sele laiendada. Vaikimisi käivitub Emacs graa­fi­lise ka­su­ta­ja­lii­de­sega, kuid seda saab avada ka ter­mi­na­lis, kasutades valikut --no-window-system.

emacs --no-window-system

Emacsis on olemas in­teg­ree­ri­tud õpetus, mille saab avada klah­vi­kom­bi­nat­sioo­niga [CTRL] + [H], [T].

2. nano

Nano on terminali-põhine teks­ti­re­dak­tor. Nano pakub vähem funkt­sioone kui sarnased re­dak­to­rid (nt Vim), kuid selle eripäraks on eriti ka­su­ta­ja­sõb­ra­lik kä­sit­se­mine. Programmi käi­vi­ta­mise üldine süntaks on järgmine:

nano [OPTIONS] FILE

Programm avab antud faili terminali re­di­gee­ri­mis­ak­nas. Kui käivitad Nano ilma failinime märkimata, luuakse uus teks­ti­fail, mis sal­ves­ta­takse hetkel valitud kataloogi.

3. vim

Vim (lühend sõnadest „Vi Improved“) on teks­ti­re­dak­tori Vi eda­siaren­dus, mis paistab silma mitmete li­sa­funkt­sioo­nide poolest, nagu süntaksi esi­le­tõst­mine, põhjalik abi­süs­teem, sis­se­ehi­ta­tud skrip­ti­mis­funkt­sioon, au­to­maatne koodi täien­da­mine ja visuaalne teksti valik.

See avatud läh­te­koo­diga programm pakub mit­me­su­gu­seid töö­re­žiime puhtate teks­ti­fai­lide re­di­gee­ri­miseks ning seda saab kasutada nii ter­mi­na­lis kui ka graa­fi­lise ka­su­ta­ja­lii­de­sega eral­di­seisva ra­ken­dus­ena (GVim). Programmi üks peamisi ra­ken­dus­ala­sid on prog­ram­mi­koodi re­di­gee­ri­mine.

Kui käivitad Vimi konsoolis, toimub töö kla­via­tuuri abil. Ta­va­li­selt käi­vi­ta­takse programm koos teks­ti­fai­liga järgmise mustri järgi:

vim [OPTIONS] FILE

Vim pakub programmi vimtutor põhjaliku sis­se­ju­ha­tu­sena, mida saab käivitada ka käsurealt. Meie põ­hi­tead­misi käsitlev artikkel Linuxi teks­ti­re­dak­tori Vimi kohta pakub li­sa­tea­vet programmi pai­gal­da­mise ja erinevate töö­re­žiimide kohta.

Võr­gu­hal­dus

Võr­gu­hal­dust on Linuxis lihtne hallata ka terminali kaudu. Kas soovid ühendust testida, DNS-andmeid küsida, liidest sea­dis­tada või faile võrgus olevasse teise arvutisse edastada – järgmiste prog­rammide abil piisab ühestain­sast käsust, et oma projekt käima lükata.

1. arp

Kä­su­reaprog­ramm arp võimaldab teil pääseda ligi ope­rat­sioo­ni­süs­teemi ARP-va­he­mäl­lule ja seda hallata. Kasutage arp ilma li­sapa­ra­meet­ri­teta, et kuvada ARP-tabel sisu ter­mi­na­lis.

arp [OPTION]

Teise või­ma­lu­sena saate väljundit valikute abil piirata või kirjeid lisada või kustutada:

• -a HOSTNAME = Piirata väljundit kindlate hos­tini­mede (IP-aadressi al­ter­na­tiiv) kirjetega
• -s HOSTNAME MAC_ADDRESS = Loo ARP-kanne määratud hos­tini­mega ja MAC-aad­res­siga
• -d HOSTNAME = Kustuta APR-kanne

2. iw

Käsurea programmi iw ka­su­ta­takse WLAN-liideste kon­fi­gu­ree­ri­miseks ning see on keh­tes­ta­tud prae­gu­seks al­ter­na­tiiviks prog­ram­mile iwconfig. Käsu süntaaks sarnaneb käsu ip sün­taak­siga:

iw [OPTIONS] OBJECT [COMMAND]

Või­ma­li­kud objektid on:

• dev NAME_OF_INTERFACE = Võr­gu­lii­des
• phy SEADME_NIMI = WLAN-seade (nime järgi)
• phy#SEADME_INDEKS = WLAN-seade (indeksi järgi)
• reg = Re­gu­lee­riv agent piir­kond­like ja riiklike seadete kon­fi­gu­ree­ri­miseks

Ülevaate või­ma­li­kest käskudest ja va­li­ku­test leiate vastavast man-kä­si­raa­ma­tust.

3. nslookup

Nagu dig, on ka nslookup nimede la­hen­da­mise teenus. See kä­su­reaprog­ramm töötab kahes režiimis: in­te­rak­tiiv­ses ja mit­te­in­te­rak­tiiv­ses. Kui soovid kasutada nslookup mit­te­in­te­rak­tiiv­ses režiimis, käivita programm koos hos­tini­mega või IP-aad­res­siga.

nslookup [OPTIONS] [HOST/IP]

In­te­rak­tiivse režiimi käi­vi­ta­miseks sisestage terminali käsk nslookup ilma li­s­a­in­fota ning sisestage seejärel hos­tini­med või IP-aadressid, et kuvada nendega seotud IP-aadressid või hos­tini­med.

Kuna programm on amet­li­kult vananenud, soo­vi­ta­takse ka­su­ta­ja­tel selle asemel kasutada dig.

4. rsync

Kä­su­reaprog­ramm rsync võimaldab teil faile sünk­ro­ni­see­rida nii ko­ha­li­kult kui ka võrgus. Selleks võr­rel­dakse as­ja­omaste failide suurust ja muu­da­tuste kuupäeva. Käsu süntaks on järgmine:

rsync [OPTIONS] SOURCE(S) TARGET

Käsku rsync ka­su­ta­takse ta­va­li­selt koos valikuga -a, mis tagab, et ko­pee­ri­takse kõik alam­ka­ta­loo­gid ja süm­bo­li­lin­kid ning et kõik ka­su­ta­ja­õi­gu­sed jäävad kehtima.

5. scp

Linuxi käsuga scp (lühend sõnast „secure copy”) on terminali kaudu otse kät­te­saa­dav veel üks programm tur­va­li­seks and­meedas­tuseks võrgus. scp kopeerib andmeid ühelt arvutilt teisele ja kasutab selleks võr­gu­pro­to­kolli SSH. Klien­di­prog­ramm toimib samamoodi kui faili käsk cp, kuid seda ka­su­ta­takse kogu süsteemis järgmise süntaksi järgi:

scp [OPTIONS] FILE [[user@]remote_host:]PATH

Kaug­ar­vuti asukoha mää­ra­misel lisatakse ette ka­su­ta­ja­nimi ja vastav hostinimi. Ko­ha­li­kele failidele vii­da­takse otseselt suh­te­liste või ab­so­luut­sete asu­kohtade abil.

Näide:

scp/home/max/images/image.jpg max@example.com:/home/max/archive

Li­sa­või­ma­luste abil saate muuta edas­tus­re­žiimi ja krüp­tee­ri­mis­sea­deid.

6. tty

Käsurea käsk tty kuvab terminali failini­med, mis on määratud stan­dardse sisendina. Käsu üldine süntaks on järgmine:

tty [OPTIONS]

Arhiveeri ja pakkige

Linux pakub mit­me­su­gu­seid teh­no­loo­giaid, mille abil saab faile ar­hii­vi­desse pakkida ja tihendada. Tuleb märkida, et mitte iga arhiiv ei sisalda tihendust. Seega ka­su­ta­takse failide ar­hi­vee­ri­miseks mõeldud programmi tar ta­va­li­selt koos ti­hen­dus­prog­ram­miga, nagu näiteks gzip, bzip2 või xz.

1. gzip

gzip on programm, mille abil saab käsurealt hõlpsasti faile pakkida või lahti pakkida. Käsu üldine süntaks on järgmine:

gzip [OPTIONS] FILE(S)

Pange tähele, et vaikimisi kustutab gzip pak­ki­mis­prot­sessi käigus algse faili. Seda saab vältida, kasutades valikut -k. Vajaduse korral saab programmi kasutada mitme faili jaoks korraga. Iga väl­jundfail tei­sen­da­takse eraldi gz. Kui soovite kirjutada mitu faili ühte pakitud arhiivi, kasutage gzip koos ar­hi­vee­ri­mis­prog­ram­miga tar.

Kui soovid gz-faili lahti pakkida, kasuta käsku gzip koos pa­ra­meet­riga -d.

2. bzip2

Po­pu­laarne al­ter­na­tiiv prog­ram­mile gzip on kä­su­reaprog­ramm bzip2. See kasutab sama süntaksit kui gzip, kuid põhineb kol­me­ast­me­li­sel pak­ki­mis­prot­ses­sil, mis võimaldab saavutada mär­ki­mis­väär­selt suuremat pak­ki­mis­su­het. Bzip2-ga pakitud failidel on laiend .bz2. Failide pak­ki­miseks kasuta bzip järgmise mustri järgi:

bzip2 [OPTIONS] FILE(S)

bzip2 saab kasutada ka tar puhul. Lah­ti­pak­ki­mine toimub sarnaselt gzip -ga ja käi­vi­ta­takse valiku -d abil.

3. xz

Kä­su­reaprog­ramm xz teisendab faile sa­ma­ni­me­lisse andmete pak­ki­mis­for­maati xz. Programmi käi­vi­ta­misel ka­su­ta­takse sama skeemi kui gzip ja bzip2 puhul.

xz [OPTIONS] FILE(S)

xz -ga pakitud failidel on laiend .xz. Lah­ti­pak­ki­mine toimub samamoodi kui gzip ja bzip puhul, kasutades valikut -d. Samuti on võimalik kasutada käsku unxz.

Nagu gz- ja bz2-failid, ei ole ka xz-failid ar­hii­vi­fai­lid. Kui soovid mitu faili ühte ja samasse xz-pa­ken­disse sal­ves­tada, pead selle pak­ki­mis­prog­rammi juures kasutama ka ar­hi­vee­ri­mis­töö­riista tar.

4. cpio

Ar­hi­vee­ri­mis­prog­ramm cpio (lühend sõnadest „copy in, copy out”) võimaldab sal­ves­tada andmeid ar­hii­vi­faili (.cpio) ja neid sealt välja pakkida.

Par­tit­sioo­nide haldamine

Kui soovite Linuxis juur­de­pääsu teise par­tit­siooni fai­li­süs­tee­mile, peate selle esmalt in­teg­ree­rima oma ope­rat­sioo­ni­süs­teemi ka­ta­loo­gi­struk­tuuri. Seda ni­me­ta­takse par­tit­siooni „moun­ti­miseks”. Vajaduse korral saab seda teha graa­fi­lise ka­su­ta­ja­lii­d­ese kaudu. Ka kä­su­reaprog­ram­mid, nagu lsblk, blkid ja mount, või­mal­da­vad küsida teavet ühendatud plokk­mä­lu­sead­mete kohta ning neid vajaduse korral mountida või moun­ti­mi­sest vabastada.

1. lsblk

Kasutage käsku lsblk (lühend väl­jen­dist „list block devices“), et kuvada kõik ühendatud plokk­mä­lu­sead­med ja par­tit­sioo­nid puu­st­ruk­tuu­rina. Need ei pea tingimata olema kaasatud. Käsk põhineb järgmisel süntaksil:

lsblk [OPTIONS]

Vajaduse korral saab väljundit ja soovitud at­ri­buu­tide loendit eraldi muuta, kasutades valikut -o (–output), et saada täien­da­vat teavet, nagu iden­ti­fit­see­ri­mis­num­ber (UUID), fai­li­süs­teem (FSTYPE) või seisund (STATE).

Vaikimisi jäetakse tühjad sal­ves­tus­sead­med välja. Kui soovid neid üle­vaa­tesse lisada, kasuta lsblk koos valikuga -a (–all). Kui soovid teavet vaid ühe konk­reetse seadme kohta, kasuta lsblk järgmise mustri järgi:

lsblk [OPTIONS] DEVICE

2. blkid

Sarnaselt käskuga lsblk väljastab ka blkid teavet ühendatud plokk­sal­ves­tus­sead­mete kohta. Kasutage blkid järgmise skeemi kohaselt, et saada kõigi ühendatud plokk­sal­ves­tus­sead­mete iden­ti­fit­see­ri­mis­num­ber (UUID) ja fai­li­süs­teemi tüüp (TYPE).

blkid [OPTIONS]

Ta­bel­vor­mis väljundi saamiseks kasuta valikut -o koos väär­tu­sega list. Samuti saad piirata blkid valitud seadmega:

blkid [OPTIONS] DEVICE

Mit­me­su­gust

Järgnev nimekiri sisaldab täien­da­vaid Linuxi põhikäske, mis ei kuulu ühegi eelmise ka­te­goo­ria alla.

1. hüüdnimi

Käskude ka­su­ta­mine toimub ta­va­li­selt käsurea kaudu, mille abil saab käivitada sama nimega kä­su­reaprog­ramme. Iga terminali kaudu sooritada soovitud toimingu jaoks tuleb kasutada programmi käi­vi­tus­käsku. Linuxi käsk alias võimaldab mää­rat­leda programmi käi­vi­tus­käs­ku­dele lühinimed. Kasutage alias järgmise mustri järgi:

alias NICKNAME= 'COMMAND'

Asenda pai­gu­tus­märk COMMAND mis tahes käsurea käskuga, seal­hul­gas va­li­ku­või­ma­lus­tega. See loob lingi pai­gu­tus­märgi NICKNAME jaoks si­ses­ta­tud stringile.

2. kell

Käivita ajastatud käsk, kutsudes kä­su­reaprog­rammi at järgmise mustri järgi.

at TIME

Seejärel sisestage käsk ja sulgege in­te­rak­tiivne režiim klah­vi­kom­bi­nat­sioo­niga [CTRL] + [D].

3. kal

Kasuta cal järgmise näite järgi, et kuvada ter­mi­na­lis kalender.

cal [OPTIONS] [[MONTH] Year]

4. pr

Kasutage kä­su­reaprog­rammi pr teks­ti­fai­lide trük­ki­miseks et­te­val­mis­ta­miseks. Käsu üldine süntaks on järgmine:

pr [OPTIONS] File

Vaikimisi sea­dis­tuste korral loob pr lehe päise, mis sisaldab faili nime, praegust kuupäeva ja le­he­kül­je­numb­rit.

5. skript

Käsurea programm script võimaldab sal­ves­tada terminali seansi faili typescript. Kui failis typescript on juba eelmise seansi salvestus, siis see kir­ju­ta­takse üle. Sal­ves­ta­mine algab au­to­maat­selt programmi käi­vi­ta­misel:

script

Sal­ves­ta­mise lõ­pe­ta­miseks kasuta klah­vi­kom­bi­nat­siooni [CTRL] + [D]. Kui soovid sal­ves­tuse sal­ves­tada mõnda muusse faili, mitte faili typescript, vajuta script + [D] koos failinime või -teega.

6. jj

Kasuta käsku seq, et väl­jas­tada numbrite jada stan­dard­väl­jun­disse. Määra alg­väär­tus, lõpp­väär­tus ja samm (va­li­ku­line).

seq [OPTIONS] STARTVALUE INCREMENT ENDVALUE

7. ülesanne

Kä­su­reaprog­ramm tasksel on abivahend stan­dard­ra­ken­duste (pos­ti­ser­ver, DNS-server, OpenSSH-server, LAMP-server jne) pai­gal­da­miseks. Kasutage seda tööriista, et pai­gal­dada ülesande täit­miseks vajalikud paketid ja prog­ram­mid au­to­maat­selt õiges jär­je­kor­ras. Kõikide saadaval olevate stan­dard­ra­ken­duste loendi ku­va­miseks käivitage tasksel koos valikuga --list-tasks.

tasksel --list-tasks

Kui soovite saada li­sa­tea­vet ni­me­kir­jas oleva stan­dard­ra­ken­duse kohta, kasutage tasksel koos valikuga --task-desc ja vastava üles­an­dega. Kui soovite kuvada kõik paketid, mis kuuluvad ülesande „mail-server” alla, kasutage tasksel koos valikuga --task-packages.

Stan­dard­ra­ken­duse kõikide pakettide ins­tal­li­miseks kasuta alamkäsku install. Selleks on vaja root-õigusi.

8. tee

Käsku Linux tee ka­su­ta­takse programmi väljundi ka­he­kor­dis­ta­miseks. Üks väljund suu­na­takse stan­dard­väl­jun­disse ja teine kir­ju­ta­takse faili, mis on määratud käsuga tee.

tee [OPTIONS] FILE

tee ka­su­ta­takse ta­va­li­selt koos üm­ber­suu­na­misope­raa­toriga Pipe (|).

ls | tee example.txt

9. kord

Kasuta käsku time järgmise mustri järgi, et teada saada terminali kaudu käi­vi­ta­tud prog­rammide töötamise aega.

time [OPTIONS] Command [ARGUMENTS]

10. tr

Kasutage tr soovitud tä­he­mär­kide komplekti kus­tu­ta­miseks või selle asen­da­miseks teisega. Selleks loeb tr stan­dardse sisendi (nt faili) and­me­voogu ja kirjutab selle soovitud muu­da­tus­tega stan­dard­väl­jun­disse. Kui tä­he­mär­kide komplekt tuleb asendada teisega, ka­su­ta­takse tr kahe ar­gu­men­diga.

tr OPTION CHARACTERSET1 CHARACTERSET2

Teine argument (CHA­RAC­TER­SET2) asendab esimese (CHA­RAC­TER­SET1). Kui soovid tä­he­mär­kide jada kustutada, kasuta tr koos valikuga -d ja sisesta kus­tu­ta­tav tä­he­mär­kide kogum ar­gu­men­dina.

tr -d CHARACTERSET

Kä­su­reaprog­rammi ka­su­ta­takse ta­va­li­selt koos üm­ber­suu­na­misope­raa­to­ri­tega (< ja >), et faile muuta.

tr 'a-z' 'A-Z' < example1.txt > example2.txt

tr loeb faili example1.txt sisu, asendab väi­ke­tä­hed a–z suur­täh­te­dega ja kirjutab tulemuse faili example2.txt.

11. sein

Kä­su­reaprog­ramm wall võimaldab saata sõnumi kõigile süsteemis re­gist­ree­ri­tud ka­su­ta­ja­tele. Sõnumi saat­miseks käivita programm järgmise käskuga:

wall

Kinnitage programmi käi­vi­ta­mine klahviga [Enter] ja sisestage oma sõnum. Kinnitage seejärel uuesti klahviga [Enter] ja saatke sõnum klah­vi­kom­bi­nat­sioo­niga [CTRL] + [D]. Kõik süsteemis re­gist­ree­ri­tud kasutajad saavad teie sõnumi ter­mi­na­lis üld­saa­de­ti­sena. Tuleb märkida, et sõnumite vas­tu­võt­miseks peate andma teistele ka­su­ta­ja­tele oma terminali kir­ju­tus­õi­guse. Selleks kasutage käsku mesg:

Kui soovid saata faili sisu kõigile re­gist­ree­ri­tud ka­su­ta­ja­tele, kasuta wall koos sisendi üm­ber­suu­na­mi­sega ja vastava failini­mega:

wall < FILENAME

12. vaata

Kä­su­reaprog­ramm watch võimaldab sea­dis­tada käsu käi­vi­tu­mise kindlate aja­va­he­mike järel. Programmi käi­vi­ta­mine toimub järgmise süntaksi alusel:

watch [OPTIONS] COMMAND

Pa­ra­meet­riga -n SECONDS mää­ra­takse aja­va­he­mik, mille järel käsk watch täi­de­takse. Lõpetage watch klah­vi­kom­bi­nat­sioo­niga [CTRL] + [C].

13. wc

Linuxi käsk wc (lühend sõnast „word count“) kuvab soovi korral teks­ti­faili ridade, sõnade, tähtede, märkide ja/või baitide arvu. Käsu üldine süntaks on järgmine:

wc [OPTIONS] FILE

Kui wc kut­su­takse välja ilma va­li­ku­või­ma­lus­teta, vastab väljund mustrile LINES WORDS CHARACTERS FILE. Filt­ree­ri­tud väljundi saamiseks toetab kä­su­reaprog­ramm järgmisi va­li­ku­või­ma­lusi: -l (read), -c (baitid), -m (märgid), -L (pikima rea pikkus) ja -w (sõnad).

14. xargs

Käsk Linux xargs võimaldab edastada eelmise käsu väljundi uuele käsule ar­gu­men­dina. Ta­va­li­selt ka­su­ta­takse seda koos toruga (|) suu­na­misope­raa­to­rina. Kasutage xargs järgmise süntaksi järgi:

COMMAND1 | xargs [OPTIONS] COMMAND2

xargs saab kasutada näiteks koos käsuga find. Järgmises näites tuvastab find kõik praeguses ka­ta­loo­gis olevad failid, mis vastavad ot­sin­gu­sõ­nale *.tmp, ning väljastab nende nimed stan­dard­väl­jun­disse. Sealt võetakse failini­med xargs vastu ja edas­ta­takse ar­gu­men­ti­dena käsule rm.

find . -name '*.tmp' | xargs rm

Siin esitatud ülevaade ei pre­ten­deeri olema täielik, kuid sisaldab põhilisi Linuxi käske koos valitud ra­ken­dus­näi­de­tega iga­päe­va­seks tööks Unix-laadsetes ope­rat­sioo­ni­süs­teemi­des. Siin tut­vus­ta­tud kä­su­reaprog­rammide ning kõigi teiste käskude põhjalik kirjeldus on leitav teie ope­rat­sioo­ni­süs­teemi ka­su­tus­ju­hen­dist. Nende abi- ja do­ku­men­tat­sioo­ni­leh­tede vee­bi­ver­sioon on kät­te­saa­dav Michael Kerriski Linuxi man-pages projekti kaudu.