Virtual Machine Manager, mida tuntakse ka nimetuste virt-manager või VMM all, on Linuxi süs­teemi­del töötav graa­fi­line hal­dus­töö­riist vir­tuaal­ma­si­nate jaoks, mis liht­sus­tab erinevate hü­per­viisorite, nagu KVM, QEMU või Xen, ka­su­ta­mist.

Mis on Virtual Machine Manager?

Virtual Machine Manager pakub ka­su­ta­ja­sõb­ra­likku ja eelkõige üht­lus­ta­tud ka­su­ta­ja­lii­dest erinevate vir­tuaal­ma­si­nate (VM) hal­da­miseks. Virt-manageri abil saate vir­tuaal­ma­si­naid luua, sea­dis­tada ja jälgida, ilma et peaksite tegelema kee­ru­liste käsurea töö­riis­ta­dega. See põhineb libvirt ja toetab seetõttu kõiki vir­tua­li­see­ri­mis­la­hen­dusi, mida toetab ka libvirt. VMM pakub selliseid funkt­sioone nagu hetktõm­mised, reaalajas mig­rat­sioo­nid ja võr­gu­hal­dus. See teeb sellest võimsa tööriista nii väikeste kui ka suurte vir­tua­li­see­ri­mis­kesk­konna hal­da­miseks.

Millised on Virtual Machine Manageri ka­su­ta­mise eel­tin­gi­mu­sed?

Enne Virtual Machine Manageri ins­tal­li­mist ja ka­su­ta­mist veenduge, et teie süsteem vastab järg­mis­tele nõuetele:

  • Ope­rat­sioo­ni­süs­teem: virt-manager on peamiselt välja töötatud Linuxi-põhiste ope­rat­sioo­ni­süs­teemide jaoks, nagu Ubuntu, Fedora või Debian. Veenduge, et teie süsteem kasutab ühte neist dist­ri­but­sioo­ni­dest või mõnda muud toetatud Linuxi varianti.
  • Hü­per­vii­sor: Teil peab olema ins­tal­li­tud hü­per­vii­sor. KVM on tõe­näo­li­selt Linuxi süs­teemi­des kõige levinum hü­per­vii­sor ja see on saadaval enamikus Linuxi dist­ri­but­sioo­ni­des.
  • RAM ja kettaruum: Vaba RAM-i ja kõ­va­ket­ta­ruumi maht peaks olema piisav, et käitada host-ope­rat­sioo­ni­süs­teemi ja kõiki pla­nee­ri­tud vir­tuaal­ma­si­naid. Soo­vi­ta­tav on vähemalt 4 GB RAM-i, kuid parema jõudluse saa­vu­ta­miseks on vaja rohkem.
  • Võr­gu­ühen­dus: kui soovite vir­tuaal­ma­si­naid hallata võrgu või interneti kaudu, on vaja aktiivset võr­gu­ühen­dust. Võr­gu­ühen­dus on vajalik ka ins­tal­li­fai­lide ja värs­ken­duste al­la­laa­di­miseks.

Kuidas ins­tal­lida VMM

1. samm: Süsteemi uuen­da­mine

Enne pai­gal­da­mist veenduge, et teie süsteem on ajakohane. Avage ter­mi­na­li­aken ja käivitage süsteemi uuen­da­miseks järgmised käsud:

sudo apt update
sudo apt upgrade
bash

2. samm: VMM-i ins­tal­li­mine

Järgmine samm on Virtual Machine Manageri pai­gal­da­mine. Selleks käivita järgmine käsk. Kui kasutad oma Linuxi dist­ri­but­sioo­nis mõnda muud pakettide haldamise süsteemi peale APT, pead pai­gal­da­miseks kasutama just seda.

sudo apt install virt-manager
bash

3. samm: Kontrolli pai­gal­dust

Seejärel saate kont­rol­lida, kas ins­tal­li­mine õnnestus, käi­vi­ta­des Virtual Machine Manageri ra­ken­duste menüü kaudu või si­ses­ta­des terminali käsureale virt-manager.

Kuidas pai­gal­dada uus vir­tuaal­ma­sin

Pärast ins­tal­li­mist saate luua uue vir­tuaal­ma­sina programmi Virtual Machine Manager abil. Ka see nõuab vaid mõnda sammu.

1. samm: Käivita VMM

Käivita kõi­ge­pealt virt-manager. Selleks ava Virtual Machine Manager ra­ken­duste menüü kaudu või ter­mi­na­lis käsuga virt-manager.

2. samm: Ühenduse loomine hü­per­viisoriga

Kui käivitad virt-manageri, avaneb aken, kus palutakse sul ühenduda hü­per­viisoriga. Vali QEMU/KVM ja klõpsa seejärel nupule „Ühenda”.

3. samm: Loo uus vir­tuaal­ma­sin

Järgmises etapis saate luua uue vir­tuaal­ma­sina. Selleks klõpsake akna vasakus ülemises nurgas asuvat nuppu „Uus “. Samuti saate uue masina luua me­nüü­va­liku „Fail > Uus vir­tuaal­ma­sin“ kaudu.

4. samm: Valige pai­gal­dus­viis

Valige meetod, mida soovite kasutada ope­rat­sioo­ni­süs­teemi ins­tal­li­miseks vir­tuaal­ma­si­nale. Saate ins­tal­lida ISO-failist, füü­si­li­selt CD- või DVD-plaadilt või võrgu kaudu. Seejärel klõpsake nupule „Järgmine”.

5. samm: Valige ISO-fail või ins­tal­li­kandja

Kui kasutate ISO-faili, valige see oma fai­li­süs­tee­mist. Muul juhul sisestage teise ins­tal­li­kandja asukoht. Klõpsake uuesti nupule „Järgmine ”.

6. samm: Valige ope­rat­sioo­ni­süs­teemi tüüp ja versioon

Valige ope­rat­sioo­ni­süs­teem ja versioon, mida soovite ins­tal­lida. See aitab VMM-il soovitada vir­tuaal­ma­si­nale op­ti­maal­seid seadeid. Kinnitage valik, klõpsates nupule „Järgmine ”.

7. samm: RAM-i ja prot­ses­sori res­surs­side eral­da­mine

Määrake vir­tuaal­ma­si­nale soovitud RAM-mälu maht ja prot­ses­sori tuumade arv. Pange tähele, et rohkem ressursse tagab parema jõudluse, kuid koormab ka rohkem host-süsteemi. Jätkake sea­dis­ta­mist, klõpsates uuesti nupule „Järgmine ”.

8. samm: Kõvaketta sal­ves­tus­ruumi sea­dis­ta­mine

Määrake vir­tuaal­ma­si­nale eral­da­tava vir­tuaalse kõvaketta suurus. Võite luua uue vir­tuaalse kõvaketta või valida ole­mas­oleva. Sal­ves­tus­koht ei pea asuma kohalikus arvutis – sobivad ka välised sal­ves­tus­kohtad. Klõpsake veel viimast korda nupule „Järgmine ”.

9. samm: Kontrolli ja loo vir­tuaal­ma­sin

Kont­rol­lige seadeid ja klõpsake seejärel nupule „Lõpeta“, et luua vir­tuaal­ma­sin ja alustada ins­tal­li­mis­prot­sessi.

Nõuanded Virtual Machine Manageri hal­da­miseks

Kui vir­tuaal­ma­sin on loodud, saate seda hallata vir­tuaal­ma­si­nate halduri kaudu:

  • Vir­tuaal­ma­sina käi­vi­ta­mine ja peatamine: vali virt-manageri peaakna ni­me­kir­jast soovitud vir­tuaal­ma­sin ning kasuta nuppe „Start“ või „Stop“, et vir­tuaal­ma­sin käivitada või peatada.
  • Kon­fi­gu­rat­siooni muutmine: vir­tuaal­ma­sina kon­fi­gu­rat­siooni muut­miseks klõpsake vir­tuaal­ma­si­nal parema hii­rek­lõp­suga ja valige „Show details” (Näita üksikasju). Siin saate muuta selliseid seadeid nagu CPU, RAM, võrk ja sal­ves­tus­ruum.
  • Het­ke­sei­sude loomine: Het­ke­sei­sud või­mal­da­vad teil vir­tuaal­ma­sina het­ke­olu­korra varundada ja sellele hiljem juurde pääseda. See on eriti kasulik, et omada turvalist taas­ta­mis­punkti muu­da­tuste või tarkvara ins­tal­li­mise korral.
Go to Main Menu