Red Hat (RHEL) vs Debian – milline ope­rat­sioo­ni­süs­teem on parem?

Kuigi RHEL ja Debian on mõlemad Linuxi dist­ri­but­sioo­nid, on nende lä­he­ne­mis­vii­sid põ­hi­mõt­te­li­selt erinevad. Red Hat ja Debiani võrdluse võitja sõltub suuresti sellest, milleks te platvormi kasutada kavatsete.

RHEL või Debian töö või mee­le­la­hu­tuse jaoks?

Debian on olnud tuntud ja po­pu­laarne Linuxi dist­ri­but­sioon alates selle väl­ja­las­kest 1993. aastal. See vaba ope­rat­sioo­ni­süs­teem ei ole mitte ainult Ubuntu ja teiste de­ri­vaa­tide aluseks, vaid seda hooldab ja arendab ak­tiiv­selt ka suur ka­su­ta­jas­kond. Debian on tuntud oma sta­biil­suse ja lihtsuse poolest ning on täie­li­kult avatud läh­te­koo­diga. Seevastu Red Hat En­terprise Linux (RHEL), mida le­vi­ta­takse alates 2002. aastast ja mis on Red Hat Linuxi (arendatud alates 1994. aastast) jä­rel­tu­lija, on suunatud peamiselt et­te­võ­te­tele.

Turu liidrina kom­mertsiaalse Linuxi dist­ri­but­sioo­nide vald­kon­nas toetab RHEL laia valikut programme ja sobib ka­su­ta­miseks nii töölaua-, serveri- kui ka pil­ve­kesk­kon­da­des. Pakettide ja toe ka­su­ta­miseks peavad kasutajad ostma lit­sent­sid. Red Hat En­terprise Linux on tuntud oma erakordse sta­biil­suse, tur­va­li­suse, paind­lik­kuse ja ka­su­ta­ja­sõb­ra­lik­kuse poolest. Oleme võrrelnud kahte ope­rat­sioo­ni­süs­teemi, et selgitada välja, kes võidab Red Hat vs Debian duelli.

Sihtrüh­mad ja ka­su­tusots­tarve

Mõlemad süsteemid on oma erinevate oma­dus­tega suunatud eri­ne­va­tele siht­grup­pi­dele. Red Hat En­terprise Linux on mõeldud äriliseks ka­su­ta­miseks ja pakub et­te­võ­te­tele tugevat portfelli. See pakub era­kord­set sta­biil­sust, tur­va­li­sust ja paind­lik­kust, vastates igas suuruses et­te­võ­tete mit­me­ke­sis­tele va­ja­dus­tele. Mit­me­su­guste pakettide abil saab RHEL-i kasutada töölaua-, serveri- või pil­vand­me­tööt­luseks. Siiski ei pruugi mõnikord kulukad tu­gi­le­pin­gud era­ka­su­ta­ja­tele tasuvad olla.

See probleem ei puuduta Debiani, mis on täie­li­kult avatud läh­te­koo­diga ja pakub laia valikut tark­vara­pa­kette eri­ne­va­teks va­ja­dus­teks. See sobib hästi väik­se­ma­tele et­te­võ­te­tele, or­ga­ni­sat­sioo­ni­dele ja asu­tus­tele, kellel on piiratud eelarve või eelis­ta­vad avatud läh­te­koo­diga lahendusi. Lisaks on Debian ideaalne era­ka­su­ta­ja­tele, aren­da­ja­tele ja neile, kes on tuttavad Linuxi põ­hi­print­sii­pi­dega. Pole juhus, et Debiani ja Linuxit ka­su­ta­takse sageli sü­no­nüümi­dena.

Tarkvara ja ühilduvus

Tark­vara­pa­ket­tide arvu võrd­le­misel on Debian selge liider, pakkudes oma and­me­baasis üle 50 000 vaba ja avatud läh­te­koo­diga programmi. Seevastu Red Hat pakub väiksemat valikut, mis koosneb mõnest tuhandest prog­ram­mist, kuid need on kõik ser­ti­fit­see­ri­tud ja põh­ja­li­kult testitud. Red Hat pakub ko­han­da­tud lahendusi eri­ne­va­teks ra­ken­dus­teks, alates aren­da­mi­sest ja and­me­baasi­dest kuni vir­tua­li­see­ri­miseni, kõik vastavalt kõrgetele tur­va­stan­dar­di­tele. Debianil on aga piiratud kät­te­saa­da­vus kom­merts­tark­va­rale, mis ei pruugi alati plat­vormiga ühilduv olla.

Pakettide haldamine

Debian pakub mit­me­su­gu­seid pakettide haldamise tööriistu, seal­hul­gas dpkg, APT, aptitude, synaptic ja tasksel. Seevastu Red Hat kasutab oma pakettide haldajat RPM koos vastava fai­li­vor­min­guga. Pakettide hal­da­miseks kasutab Red Hat stan­dard­töö­riis­ta­dena YUM-i (Yellowdog Updater, Modified) ja DNF-i (Dandified Yum).

Väl­ja­an­ded

Võrreldes paljude teiste Linuxi dist­ri­but­sioo­ni­dega on Red Hati ja Debiani väl­ja­las­ke­po­lii­tika üsna erinev. Debian pakub iga versiooni jaoks kolme varianti: stabiilne, tes­ti­mis­jär­gus ja eba­sta­biilne. Stabiilne versioon lastakse välja alles pärast põh­ja­likku testimist, mis tagab sta­biil­suse, kuid mõnikord ka vanema tarkvara. Red Hat keskendub aga ainult sta­biil­se­tele ver­sioo­ni­dele, mida enne väl­ja­lask­mist hoolikalt tes­ti­takse. Seetõttu võib Red Hati ver­sioo­nide vahel olla kahe kuni viie aasta pikkune vahe.

Tu­gi­tee­nu­sed

RHEL ja Debian erinevad mär­ki­mis­väär­selt ka oma tu­gi­tee­nuste osas. Red Hat pakub kõigile oma toodetele kom­mertsia­li­see­ri­tud tuge, seal­hul­gas kursusi ja koolitusi, ning kiiret rea­gee­ri­mis­aega. Red Hat pakub kolme tu­gie­tappi: „Täielik tugi” viieks aastaks alates esimesest väl­ja­las­kest, seal­hul­gas re­gu­laarne uuen­da­mine ja tur­vapa­ran­dused; „Hool­dus­tugi” järg­miseks viieks aastaks; ning „Pi­ken­da­tud eluea etapp” veel kaheks aastaks, mille jooksul on võimalik lisada veapa­ran­dusi.

Debian ei paku ametlikke tu­gi­tee­nu­seid. Siiski on tal suur kogukond, mis pakub abi ja koostab ula­tus­likku do­ku­men­tat­siooni, mis on tasuta kät­te­saa­dav. Debian püüab pakkuda tur­be­värs­ken­dusi igale ver­sioo­nile vähemalt viie aasta jooksul.

Milline Linuxi ope­rat­sioo­ni­süs­teem võidab Red Hati ja Debiani vahel?

Red Hat ja Debian võrdluse võitja sõltub teie konk­reet­se­test va­ja­dus­test. Debian on tuntud Linuxi dist­ri­but­sioon, mis pakub laia valikut võimalusi. Kuigi see ei pruugi alati olla kõige uuem, on see väga stabiilne ja kulutõhus. Kui otsite ideaalset ope­rat­sioo­ni­süs­teemi eks­pe­ri­men­tee­ri­miseks või ka­su­ta­miseks koos erinevate avatud läh­te­koo­diga pa­ket­ti­dega, on Debian kindel valik.

Et­te­võ­tete jaoks paistab RHEL selgelt silma. See ühendab endas kõrge sta­biil­suse ja ko­han­da­tud in­di­vi­duaalse toe. Kui vajate usal­dus­väär­set, pidevalt aja­ko­has­ta­tud ja suu­re­pä­rast and­me­kait­set pakkuvat süsteemi, on Red Hat En­terprise Linux parim valik.