Milline ope­rat­sioo­ni­süs­teem on parem: Ubuntu või RHEL (Red Hat En­terprise Linux)?

Ubuntu ja Red Hat En­terprise Linuxi võrdluses tut­vus­tame kahte erinevat ope­rat­sioo­ni­süs­teemi. Ubuntu paistab silma oma avatud läh­te­koo­diga ja suure ühil­du­vu­sega, RHEL aga sta­biil­suse ja toega.

Millised on Ubuntu ja RHEL erinevad lä­he­ne­mis­vii­sid?

Ubuntu ja Red Hat on praegu saadaval olevate Linuxi dist­ri­but­sioo­nide seas parimad ja po­pu­laar­se­mad. Kuigi neil kahel on mõningaid sarnasusi, on nende eri­ne­vu­sed mär­ki­mis­väär­se­mad, alustades nende ajaloost. Debianil põhinev Ubuntu ilmus 2004. aastal, et pakkuda lihtsalt ka­su­ta­ta­vat ope­rat­sioo­ni­süs­teemi, mis on ühilduv paljude prog­rammi­dega. See on avatud läh­te­koo­diga, mida haldab Canonical Foun­da­tion, ja pakub kaks korda aastas uusi versioone nii töölaua- kui ka ser­ve­ri­ka­su­tuseks.

Ameerika tark­va­ra­firma Red Hat poolt arendatud Red Hat En­terprise Linux (RHEL) on et­te­võ­te­tele mõeldud Linuxi dist­ri­but­sioo­nide tu­ru­lii­der. 2002. aastal turule toodud RHEL on tuntud oma töö­kind­luse, tur­va­li­suse ja paind­lik­kuse poolest ning ühil­du­vu­sega paljude tark­vara­pa­ket­ti­dega. See on arenenud Red Hat Linuxist, mida on arendatud alates 1995. aastast. Erinevalt Ubuntust on RHEL pa­ten­tee­ri­tud ja pakub versioone töölaua-, serveri- ja pil­ve­ra­ken­duste jaoks. Selle ver­sioo­nid aval­da­takse iga kahe kuni viie aasta tagant, mitte kindla ajakava järgi.

Mis on nende eesmärk ja sihtrühm?

Nagu lü­hi­ke­sest sis­se­ju­ha­tu­sest selgub, on Ubuntu ja Red Hat suunatud eri­ne­va­tele ka­su­ta­ja­rüh­ma­dele ja neil on erinevad lä­he­ne­mis­vii­sid. Ubuntu, tuntud kui „Linux kõigile”, paistab silma ka­su­ta­ja­sõb­ra­lik­kuse, lihtsa kon­fi­gu­rat­siooni ja laia tark­va­ra­va­li­kuga. Üle 25 miljoni ka­su­ta­jaga on see tasuta süsteem po­pu­laarne ja mit­me­külgne. Seevastu RHEL on oma sta­biil­suse ja usal­dus­väär­suse tõttu eelis­ta­tud äriliseks ka­su­ta­miseks, mis teeb selle ideaal­seks nii suurtele kui ka väi­ke­s­tele et­te­võ­te­tele. Siiski ei pruugi see olla parim valik uus­tul­nu­ka­tele.

Mis on nende hoidlad ja pakettide haldurid?

Ubuntu ja RHEL erinevad oluliselt oma pakettide hoidlate ja haldurite poolest. RHEL kasutab RPM-pakettide haldurit ja oma fai­li­vor­min­gut koos selliste töö­riis­ta­dega nagu YUM (Yellowdog Updater, Modified) ja DNF (Dandified Yum). Selle peamised pakettide hoidlad on AppStream, BaseOS, EPEL ja Power­Tools. Ubuntu pakub aga nelja peamist pakettide hoidlat: Main, Universe, Rest­ric­ted ja Mul­ti­verse. Pakettide hal­da­miseks kasutab Ubuntu apt ja dpkg.

Kuidas nad kasutavad kon­tei­ner­la­hen­dusi?

Kuna kon­tei­ne­rite haldamine muutub üha olu­li­se­maks, pakuvad nii Ubuntu kui ka Red Hat selleks sobivaid tööriistu. Ubuntu pakub MicroK8s, kerget Ku­ber­ne­tes-i dist­ri­but­siooni kon­tei­ne­ri­põ­histe teenuste jaoks. Red Hat vastab sellele OpenS­hif­tiga, avatud läh­te­koo­diga ra­ken­dus­plat­vormiga, mis põhineb Ku­ber­ne­tes-il ja on lit­sent­si­tud Apache litsentsi alusel. Lisaks pakub Red Hat Podmani, avatud läh­te­koo­diga tööriista kon­tei­ne­rite aren­da­miseks ja hal­da­miseks, kuigi Docker Red Hat En­terprise Linuxil on samuti võimalik Red Hat En­terprise Linuxile ins­tal­lida.

Millised on nende tur­va­süs­teemide eri­ne­vu­sed?

Nii Ubuntu kui ka RHEL on tuntud oma tugeva tur­va­li­suse ja sta­biil­suse poolest, saades re­gu­laar­selt uuendusi ja tur­vapa­ran­dusi. Ubuntu kasutab oma tur­va­li­suse raa­mis­ti­kuna Ap­pAr­mo­rit, Red Hat aga SELinuxit.

Do­ku­men­tat­sioon, kursused ja koolitus

Nii Ubuntu kui ka Red Hat on hästi do­ku­men­tee­ri­tud. Ubuntu pakub Canonical Foun­da­tioni ula­tus­likke vee­bi­põ­hi­seid õpetusi kõikide ko­ge­mus­tega ka­su­ta­ja­tele, lisaks amet­li­kule do­ku­men­tat­sioo­nile HTML- ja PDF-vormingus. Lisaks panustab do­ku­men­tat­siooni koos­ta­misse ka suur ka­su­ta­jas­kond. Red Hat pakub tasuta kursust uus­tul­nu­ka­tele ja do­ku­men­tat­siooni HTML-, PDF- ja EPUB-vormingus, lisaks on saadaval tasulised koo­li­tu­sed ja vee­bi­kur­su­sed.

Millised on tu­gi­tee­nuste või­ma­lu­sed?

Ubuntu tugi on jagatud kahte etappi. Uue versiooni re­gu­laarne tugi on saadaval viis aastat alates versiooni väl­ja­las­kest. See hõlmab ka olulisi uuendusi. Kasutajad saavad tellida täiendava viie­aas­tase toe tasulise Ubuntu Advantage mudeli kaudu. Red Hat eristab kolme erinevat toemu­de­lit: „Täielik tugi” on saadaval viis aastat alates esialgse versiooni väl­ja­lask­mi­sest, „Hool­dus­tugi” on saadaval järgmise viie aasta jooksul ja „Pi­ken­da­tud elutsük­kel” mudel algab „Hool­dus­tugi” lõppedes ja kestab veel kaks aastat. Veapa­ran­dused on võimalik tellida li­sa­või­ma­lu­sena.

Kuidas need erinevad lit­sent­si­mise ja maksmise mudelite poolest?

Ubuntu ja RHELi peamine erinevus on nende mak­se­mu­delid. Ubuntu on põ­hi­mõt­te­li­selt tasuta; selle ka­su­ta­miseks ei ole vaja litsentsi ja enamik teenuseid on tasuta. Tasuline Ubuntu Advantage mudel pakub täien­da­vat, per­so­na­li­see­ri­tud tuge. Seevastu Red Hat nõuab pa­ket­ti­dele juur­de­pääs­uks re­gist­ree­ri­mist ja kõik lit­sent­sid on tasulised. Hinnad va­riee­ru­vad teenuse järgi, ser­ve­ri­mu­del algab 384 dollarist (umbes 290 naelster­lin­git) ja vir­tuaalne and­me­kes­kus maksab 2749 dollarit (umbes 2100 naelster­lin­git). Red Hat pakub siiski oma dist­ri­but­siooni tasuta proo­vi­ver­siooni.

Milline dist­ri­but­sioon on parem, Ubuntu või Red Hat En­terprise Linux?

Lõpp­kok­ku­võt­tes sõltub Ubuntu ja Red Hat En­terprise Linuxi vahel valik teie konk­reet­se­test va­ja­dus­test. Tasuta ja ka­su­ta­ja­sõb­ra­liku lahenduse puhul, eriti era­ka­su­ta­miseks, on Ubuntu hea valik. See pakub head ühil­du­vust, toetavat kogukonda ja ula­tus­likku do­ku­men­tat­siooni. Ubuntu võib olla hea valik ka väik­se­ma­tele et­te­võ­te­tele.

Seevastu RHEL on tu­ru­lii­der kom­merts­ka­su­tuseks mõeldud Linuxi süs­teemide vald­kon­nas, ja seda põh­jen­da­tult. Kuigi see ei pruugi olla ideaalne eraisi­ku­tele, saavad et­te­võt­ted kasu era­kord­sest sta­biil­susest, tugevast jõud­lu­sest ja tipp­ta­se­mel toetusest. Op­ti­maal­set lahendust ot­si­va­tele et­te­võ­te­tele on RHEL-i in­ves­tee­ri­mine tõe­näo­li­selt kasulik.